Kristen Michal sai riigikogult volituse uue valitsuse moodustamiseks. Peagi alustab uus valitsus tööd, koalitsioonileping on avalik ning ministrikohad on jagatud. Mille juures kavatseb Keskerakond jala maha panna ja mille eest te sisuliselt opositsioonis uue valitsuse töö ajal seisate?

Praegu mulle tundub, et on tekkinud selline illusioon, et on tulemas või juba on tulnud uus valitsus ja hakatakse ajalugu kirjutama valgest lehest. Aga sisuliselt ei ole midagi muutunud – sama koalitsioon, samad koalitsiooniliidrid, aga teine peaminister.

Mulle tundub, et see koalitsioonileping tegelikult annab hinnangu praegusele koalitsioonile ja eelmisele valitsusele, kes valitsusaasta jooksul ei suutnud pakkuda ühtegi instrumenti majanduskasvuks ega pakkuda ühtegi projekti, kuidas olukorda stabiliseerida. Ainuke asi, mida nad said initsieerida, olid maksutõusud ja uued maksud, aga tuli välja, et ka sellega nad hakkama ei saanud. See on halb analüütika või vale matemaatika, sest tuleb välja, et need maksud, mida sooviti kehtestada, ei anna vajalikku ressurssi selleks, et stabiliseerida majandust.

Vana, uus valitsus ei ole aasta jooksul suutnud isegi nii palju matemaatikat teha, et aru saada, kui suur on auk ja kui palju on vaja vahendeid juurde. Nüüd needsamad inimesed tulevad uue programmiga ja selle programmi sisuks on samad maksud, aga suurem koormus.

Kui maksudest rääkida, siis maksud tuleb ka kuskilt võtta ehk siis majandus peab looma selle ressursi, et ettevõtted ja inimesed saaksid ka maksud maksud ja vot seda programmi me ei näe. Üldsõnaliselt on välja toodud, et välisinvesteeringud ja tööstuse toetamine, aga ütlen veel ühe korra, seesama koalitsioon oli võimul juba terve aasta ehk siis selle aja jooksul oli võimalik seda programmi ka detailsemalt välja töötada. Ja meie seda praegu jälle ei näe.

Bürokraatiat tuleb vähendada ja avaliku sektori kulusid tuleb kokku hoida – see ei ole ju uus jutt ja isegi mitte eelmise valitsuse jutt. Seda on rääkinud iga valitsus. Iga uus valitsus räägib sama juttu, sõltumata koalitsiooni koosseisust.

Seega mulle tundub, et tänase päevani ei ole ühiskonnale tegelikult antud kontseptuaalset signaali, kuidas valitsus praegust olukorda kavatseb parandada. Ainuke signaal, mis on antud, on et elu läheb veel keerulisemaks ja see tekitab veel ühe küsimuse: "Kuidas inimesed saavad hakkama"? See on kõigile selge, et kannatavad väiksema sissetulekuga inimesed, sest maksud mõjutavad eelkõige nende heaolu. Selles koalitsioonilepingus ei ole näha  ühtegi instrumenti, kuidas neid riske maandada ja kuidas riskirühmasid – lasterikkaid peresid, maainimesi, erivajadustega inimesi – toetada.

Tulles tööst riigikogus teie erakonna juurde, Vladimir Svet hüppas Keskerakonna uppuvalt laevalt sotside päästepaati ning asub vastloodud taristuministri kohale. Keskerakond jäi aga ühest liikmest ilma. Mida te ise sellest otsusest arvate ja milline oli teie ja Sveti omavaheline suhtlus sel ajal, kui ta oma pilku sotsiaaldemokraatide poole pööras?

Alustame sellest, et Keskerakonna laev ei upu – see, et keegi laevast lahkub, ei määra veel selle laeva saatust. Mis aga vastab tõele, et Keskerakond on praegu opositsioonis nii riigis kui ka Tallinnas ja võib-olla eriti Tallinnas on paljudele olukord päris valus. Mis siin salata, aastate jooksul tekkis terve noorte poliitikute põlvkond, kes on harjunud, et me oleme Tallinnas alati võimul ja alati on positsioone, mida jagada ja mida kasutada karjääri kasuks. Päriselus see nii ei ole, et üks erakond suudab olla alati võimul. Tulevad ka opositsiooniperioodid ja need perioodid tulevad ka sotsiaaldemokraatidel – see on poliitiline loogika. Poliitika on tsükliline, erakondadel on nii halvad kui paremad ajad. Meil on muidugi praegu keeruline periood, aga vaatamata sellele suutsime näidata, et meil on olemas potentsiaal ja seda näitasid ka Euroopa parlamendi valimised. Kohalike valimisteni on jäänud aasta ja ma arvan, et siis tekib ka selgus, sealhulgas ka Tallinnas.

Vladimir Svet oli meeskonnaliige, aga mulle tundub, et ta ise päris konkreetselt kommenteeris enda valikut. Tal oli valik olla opositsioonis või siis pakkumine vastu võtta ja midagi ära teha.

Aga milline oli siis teie ja Sveti omavaheline suhtlus enne seda, kui ta otsustas selle ministrikoha võtta? Millest omavahel rääkisite, kas te üldse arutasite seda?

Kui ta helistas mulle, siis ma arvan, et see otsus oli juba tegelikult tehtud. Ma ei varja, et see minu jaoks oli ootamatu, aga kui ta minuga seda arutas, siis selleks ajaks oli otsus juba tehtud ja see oli lihtsalt konstateerimine.

Tallinna volikogus jääte ka liikmest ilma ja nüüd muutub olukord seal koalitsioonierakondadele natukene mugavamaks. Mis siis saab sellest kohast volikogus edasi, kas teil on sinna kedagi kutsuda?

Tallinna volikokku saavad kutsuda ainult valijad, aasta pärast. Kui tulevad kohalikud valimised, siis tuleb ka uus koosseis. Vladimiri minekuga jääb kõik samaks ja tema asemele tuleb asendusliige meie erakonnast.

Kuna me oleme praegu opositsioonis, siis häälte hoidmine on eelkõige koalitsiooni peavalu, see on nende väljakutse. Loomulikult me oleme huvitatud kõige suuremad fraktsioonina jätkamisest, sest Keskerakond on kõige suurem fraktsioon Tallinna linnavolikogus. Opositsiooni roll on olla aktiivne – kritiseerida, kui selleks on põhjust, teha ettepanekuid. Meie enda tööga jätkame.

Võib ju juhtuda, et Sveti järel võib lahkuda veel inimesi. Kas teil on veel mõni liige silmapiiril, kes kuulub näiteks Tallinna volikokku või riigikogu fraktsiooni, kes on lahkumas erakonnast.

Ma kindlasti ei hakka nüüd selle lahkumise tõttu näpuga näitama, et kes võiks järgmine olla. Vladimiri otsus oli minu jaoks pettumus, aga see ei tähenda, et ma kaotasin usaldust enda erakonnakaaslaste suhtes. Ma ei välista, et selline löök tekitab paljudel sellist emotsionaalset pinget, aga mina küll ei hakka nüüd ütlema, et keegi hakkab lahkuma. Igal juhul teevad erakonnas aktiivselt tööd need inimesed, kes on valmis erinevates olukordadeks, sealhulgas ka tööks positsioonis.

Svet ise ütles, et erakonnast lahkunud inimeste arv on löönud kõikuma erakonna ideoloogilise kuvandi. Keskerakond hakkas siin vahepeal tegema koostööd EKRE-ga, näiteks riigikogu aseesimeeste valimistel. Kas Keskerakond pole enam nii keskel ja võtsite suuna paremale? Mis on Keskerakonna ideoloogia?

Keskerakonna ideoloogia on tsentristlik ja see ei ole muutunud. Jah, tõepoolest on muutunud erakond konservatiivsemaks, nagu see oli ka viis-kuus aastat tagasi. Meie seisukohad on konkreetsemad, võib-olla ka teravamad kui varem. Aga see oli ka meie eesmärk, et meie sõnumid peavad olema konkreetsemad ja arusaadavamad meie liikmetele ning meie valijatele. See, et erakond teeb koostööd opositsioonis teiste opositsioonierakondadega, ei olegi midagi erilist. Me olemegi päris opositsioon ja päris opositsioon teeb koostööd eelkõige opositsioonierakondadega, mitte koalitsioonierakondadega, selleks, et endale saada mingi koht riigikogus.

Isamaaga tundub teil olevat vähem lõimumist kui EKRE-ga?

Me oleme valmis koostööd nii Isamaa kui ka EKRE-ga riigikogus ja EKRE-ga Tallinna volikogus, sest Tallinna volikogus on ainult EKRE ja Keskerakond opositsioonis – seal valikut teatavasti ei ole.

Me oleme loomulikult valmis ka saavutama kokkuleppeid ka riigikogus ja olime selleks ka avatud. EKRE esindaja aseesimeheks valimine oli tegelikult matemaatiline otsus, sest EKRE on praegu kõige suurem opositsioonifraktsioon riigikogus praegu ja on olemas hea tava, mille järgi suurem opositsiooni fraktsioon saabki opositsiooni aseesimehe koha – siin ei ole midagi erilist. Keskerakond jätkab opositsioonis koostööd opositsioonierakondadega, aga nii nagu ka varem, tuleme ka enda ettepanekutega vaatamata sellele, et neid ei võeta kuulda aga see ei tähenda, et me siis kaotame enda aktiivsust.