Ettevõtja Enn Veskimägi ütles kolmapäevases "Vikerhommiku" saates, et tulumaksuvaba miinimumi ajutine langetamine 200 euroni vähendaks eelarve puudujääki 800 miljoni euroga. Sellele väitele vastas peaminister Kristen Michal saatele "Uudis+" antud intervjuus, et see ei ole realistlik.

"Tulumaks ei ole lihtsalt tulumaks, vaid see on tegelikult esimesest eurost maksustamine. Selle mõju on oluliselt väiksem, kui tulumaksuvaba miinimumi langetamine. 700 eurolt 200 euroni, nagu Enn soovitas, tähendaks 100-eurost miinust kõigi sissetulekutes. Nii et, kui keegi arvab, et seda [tulumaksuvaba miinimumi langetamist] on lihtsam teha kui seda väiksemat muutust, siis soovitan kõigil kohtuda inimestega üle Eesti – mina teen seda pidevalt ja kinnitan, et iga riigijuht peab käituma nii säästlikult kui võimalik kõikide inimeste võimalustega."

Julgeolekumaksu üks komponent on täiendav kaheprotsendiline tulumaks üksikisikule, mis hakkab kehtima alates esimesest eurost. Seda maksu hakkavad maksma ka kõik väga väikese tulu teenijad, kelle tulud vähenevad võrreldes suurema sissetulekuga inimestega rohkem.

"Julgeolekumaksu mõte on, et see jaguneb ühiskonna peale võrdselt, sellesse panustavad nii väiksema kui suurema sissetulekuga inimesed. Näiteks, kui 1000-eurose palga pealt on see 20 eurot, siis 10 000-eurose palga pealt on see 200 eurot – tegelikult see on ikkagi päris erinev," ütles Michal.

Maksusüsteemi, mis paneb proportsionaalselt suurema surve alla vaesemad, kommenteeris Michal: "See tuleneb oma olemuselt sellest, et kui püüda ühiskonnas võimalikult võrdselt laiali jagada nii käibemaksu- kui tulumaksutõusu, siis käibemaks majandusloogikana mõjutab ikkagi enim neid, kellel on rohkem sundkulutusi, kes tarbivad rohkem ja kes tihtipeale on selle võrra ka keerulisemas olukorras. See on kahjuks majandusloogikas paratamatu. Sellega, milline see maks täpselt saab, millised tema mõjud on ja kas me saame midagi leevendada, hakkab rahandusministeerium nüüd tegelema ja täna see töö juba käib seal. Ma arvan, et selle mõju ja ulatuse üle saame pigem sügisel seda debatti pidada," ütles Michal.  

Michal ise arvab, et julgeolekumaksu ei ole peale 2028. aastat enam tarvis.

"Kärped ja maksud, nagu ma olen ka ise öelnud, pärsivad majandusaktiivsust ja parem oleks, kui me ei peaks kärpima ega makse tõstma. Kui me tahame julgeolekut tagada, siis seda on vaja. Kui me tahame moona, siis seda on vaja ja see peab olema võimalikult laiapõhjaline, milles kõik on koos. Kui keegi küsib minu isiklikku arvamust, rõhutan, see ei ole erakondlik positsioon. Julgeolekumaks on tähtajaline, see on 2028. aasta lõpuni. Kui meil on moon soetatud, kaitsevaldkonnas sammud astutud, oleme saanud majanduses kindluse baasi loodud, siis sellisel kujul või sellises mahus selle laia julgeolekumaksuga enam jätkata ei ole põhjust," ütles Michal.

Peaminister kommenteeris ka avalikus sektoris suurte kärbete tegemist, mis ei ole tema sõnul sugugi nii lihtne.

"Ardo Hansson, kes on tuntud majandustegelane ja olnud Kaja Kallase majandusnõunik, meenutas, et Eestis on umbes 120 000 inimest, kes saavad palka riigieelarvest. Neist 42 protsenti töötavad hariduses ja teaduses, 24 protsenti sotsiaal- ja tervishoius ning kaheksa protsenti politsei- ja päästetöötajana. Ministeeriumites töötab 2800 inimest 120 000-st. Kõik need, kes räägivad, et nad kärbiks nipsust 20 või 30 protsenti – ma ütlen ausalt, nad peaksid tulema vaatama, milline see struktuur seal on. Ettevõtjatega ma teen hea meelega koostööd, kui on ideid, kust rohkem kärpida. Teen seda suurima hea meelega, vaatame üle funktsioone ja tõmbame koomale," rääkis peaminister.

Pikka intervjuud saab kuulata Vikerraadio kodulehelt.