Uue valitsuse eesmärk on viia üheksa kvartalit langenud majandus taas kasvule. Samal ajal tõuseb maksukoormus. Mida te ettevõtjana valitsuse maksuplaanist arvate?

Täna tahetakse ravida kõiki haigusi, mis meil nii-öelda kogu seda riigieelarvet puudutab, neid tahetakse ühe korraga terveks ravida. Kahjuks ei ole see võimalik. Meil on nii palju auke, mida tahetakse lappida. Ja samal ajal paneb mind imestama, et üks prioriteete oli majanduse kasvule viimine, siis naljakas on kuulda, et maksutõusudega plaanitakse päästa majandust. See lihtsalt ei ole võimalik.

Kui räägime uuest koalitsioonilepingust, siis kõige murrangulisem idee on ettevõtjate kasumi maksustamine. Kuivõrd märgiline selline samm teie hinnangul on?

Siiamaani on seda peetud Eesti konkurentsieeliseks. Minna lõhkuma seda süsteemi ja loota sellelt mingit tulemust? Ettevõtjad on nutikad, küll nad leiavad mingisuguseid variante, kuidas optimeerida oma kasumit. See ei vii võidule, seda ma võin kindlalt öelda.

Kunagi, minu meelest oli see aastal 2000, kui Reformierakond ettevõtte tulumaksu viis selleni, et kui ettevõtja võttis dividende, siis väljavõetavalt dividendilt tuli tulumaks, siis maksu laekumine paranes kordades. Sest ei hakatud enam optimeerima ja kasutama topeltraamatupidamist või mida iganes.

Te suhtlete paljude teiste ettevõtjatega ja kui te omakeskis kohvitassi taga räägite, siis kust peaks alustama, et midagi paremuse poole muuta?

Ettevõtjad kindlasti järske maksutõuse ei toeta, sest meil alles aasta tagasi oli maksutõus. Ja nüüd tuleb välja, et iga uus valitsus võimule tulles tõstab kohe makse, siis langevas majanduses on kindlalt efekt vastupidine.

Ma olen suhelnud päris paljude ettevõtjatega sellel teemal ja minu enda nägemus on see, et tegelikult üks kõige valutum lahendus oleks see, kui me langetame tulumaksu miinimumi. Täna ta on vist 654 eurot, tahetakse 700 peale tõsta. Kui see langetada näiteks tagasi üheks aastaks 200 peale, see oleks 800 miljonit eurot.

Ja teine, mida ma välja pakuks, aga milles poliitikuid on raske veenda, on indekseerimiste külmutamine. Mis on ka paarsada miljonit. Nii et sisuliselt need oleks kõige valutumad otsused üheks aastaks. Ja meil on miljard koos, et seda auku lappida.

Kui me vaatame, kui valuliselt on ühiskond vastu võtnud uudise, et kaheprotsendiline tulumaksutõus tuleb esimese euro pealt ja et ka nõrgemad peavad hakkama seda maksma, siis ilmselt ühiskond tulumaksuvaba miinimumi langetamist alla ei neelaks?

Aga samal ajal me ju ütleme, et meil kõik probleemid hakkasid eelarvest. Nüüd sõltub, millist haigust me ravime. Kui me tahame kõike korraga, tahame nii-öelda laskemoona osta, eelarve tasakaalu viia, majandust parandada, ka haigekassa on miinuses. Et kui me kõiki neid korraga tahame ravida, siis minu soovitus oleks, et poliitikud võiksid esmalt nõu pidada majandusteadlaste ja selle valdkonna asjatundjatega.

Teine mõte, mis mul tekkis juba mitu aastat tagasi, kui meil oli energiakriis, et kuidas käitusid meie naabrid Läti, Leedu, Soome. Kui täna Eesti majandus on Euroopa Liidus kõige madalamas seisus, siis Leedu on kasvus 3,5 protsendiga ja Läti vist 1,8 protsendiga. Võiks vaadata, kuidas naabrid käituvad ja alati saab ju edukaid kopeerida.

Aga miks seda ei tehta? Ka Kaja Kallase majandusnõunik Ardo Hansson toob Postimehes välja, kuidas Baltikumis inflatsiooni kasvamine läks ühes rütmis, aga ühel hetkel meie naabrid hakkasid sellest välja tulema, aga meie jäime maha. Miks see nii on?

Teate, kui see energiakriis algas, siis ettevõtjad olid väga mures ja mina kohtusin peaministriga sel teemal. Ma ennustasin ette, et kõige rohkem saab pihta eksportiv tööstus. Täpselt nii oli.

Mäletan, ma rääkisin Riina Sikkutiga mõned korrad ning soovitasin ja üritasin paljudele poliitikutele ka öelda, et me ei küsi raha. Aga vaadake, kuidas käituvad naabrid. Läti näiteks pani pidurit, tegi null võrgutasudele. Iga riik tegi kuskilt mingisuguseid mööndusi selleks, et majandust natukenegi toetada. Me ei küsinud raha, aga paraku ei õnnestunud see.

Miks see on niimoodi, et ettevõtjaid ja teadlasi kuulda ei võeta ning piltlikult öeldes ise leiutatakse jalgratast, mis tulemusi ka paraku ei too? Ja asi läheb järjest hullemaks.

Ma arvan, et siin on kaks põhjust. Üks on see, et mängitakse põhiliselt häälte peale. Kunagi on ka Jürgen Ligi öelnud, et ettevõtjaid on ühiskonnas ainult kaks protsenti. Võib-olla on see alguse saanud sealt.

Aga ma pigem arvan, et teine põhjus on ka haridus. Et kui vaadata, kes siis nüüd meid juhtima hakkavad, siis enamus on haldusjuhtimist õppinud. Paneb imestama, et nüüd majandusministrile poogiti külge tööstusminister. Aga ta on tegelikult õppinud politoloogiat. Minu meelest majandust peaks juhtima majandusinimesed, aga paraku see meil täna nii ei ole.

Annely Akkermann rääkis intervjuus Vikerraadiole, et ettevõtjad on aina helistanud talle ja teistele Reformierakonna poliitikutele ja palunud uue maksu kehtestamist endale, et riik saaks relvi ja laskemoona osta. Kas teie teate selliseid ettevõtjaid, kes nii helistavad ja seda kõike paluvad?

Ei, kahjuks ei. Selles ringkonnas mul ei ole tutvusi.

Aga mida te ise isiklikult kaitsekulutuste tõstmisest arvate?

Olukorras, kus me täna oleme, siis siin ei ole valikuid tõenäoliselt. Aga poliitikud teevad otsuseid oma reitingute kaitseks ja tõstmiseks. Aga mõistlik oleks nõu pidada teadjate inimestega. Ja miks mitte ka ettevõtjatega. Ega ettevõtjad ei ole tulumaksu pärast ju riigivaenulikud. Me kõik tahame, et majandus toimiks, sest kui me vaatame natuke ette kasvõi pool aastat, kui majandus ei hakka kasvama, siis maksulaekumine ainult langeb. Minu meelest tuleks sealt nagu hakata otsi otsima.

Kui tuleme tagasi ettevõtete kasumi maksustamise juurde, siis seda on uue valitsuse liikmed välja toonud ajutise meetmena. Kuivõrd optimistlik te olete, et kui julgeolekuks on see raha kokku kogutud, siis see kaheprotsendiline kasumi maksustamine lõpetatakse? Või pigem tundub see sellise Pandora laeka avamisena?

Pigem Pandora laeka avamine. Ma küsiks vastu, kas te mäletate mingit ajutist asja, mis muudeti tagasi?

Ajutine käibemaksutõus lõppes siis, kui kaks protsenti veel juurde pandi.

Jah. See oli Ansipi valitsuse ajal, kui see tõus seoses eurole üleminekuga tehti ja öeldi, et on ajutine. Ja nüüd me oleme 18-lt jõudnud 24-ni. Et nii see olukord on...

Tulevik on teie hinnangul pigem tume?

Ütleme nii, et hetkel ma veel ei näe tunneli lõpus valgust. See aasta kindlasti midagi ei parane. Ja võtame säutsud, mida on poliitikud öelnud, et tuleb minna uutele turgudele. Meie eksporditurud on ju meie lähiturud Soome, Rootsi. Ja kui seal ei lähe kasvule, siis meil võimalusi pole. Sest kui me täna otsime uusi turge, esiteks see on aeg, teiseks on kulu ja tänases majandusseisus, ükskõik, kui me läheme kuskile kaugemale turule, siis see on palju kulukam, sest ka meie transpordihinnad ei kannata lihtsalt kaugematel turgudel eksportida.

Siin on ettevõtjaid, kes ütlevad, et täna on transport mingi toote ekspordist näiteks Saksamaale juba 20 protsenti toote hinnast. Ja klient ei ole nõus seda lihtsalt kinni maksma. Kui vaadata neid kütuseaktsiise, mida veel tõstetakse, siis tegelikult see kõik ju kinnitab, et meil on väga keeruline kaugemale eksportida.

Tänases Eesti Ekspressis ütleb rahandusminister Jürgen Ligi, et Eestil ei olegi kunagi nii head rahandusministrit olnud kui tema ja ta ütleb veel, et kuigi ta päriselt riigi rahandust korda teha ei suuda, siis paremuse poole asjad ikkagi liiguvad. Kas teie olete ka selles mõttes lootusrikas?

Kui ta kinnitab, et ta on parim, siis seda tuleb tunnistada, et ta on väga enesekindel. Ju ta kindlasti midagi ette võtab. Aga mulle lihtsalt meenub kunagi, see võis olla aastal 2010 või 2011, kui Jürgen Ligi võttis töötukassa reservi riigikassasse, mis oli minu jaoks esimene signaal, et võib-olla napib raha eelarves. See oli üle 700 miljoni.

Nii et ma arvan, et see asi on niimoodi aastate jooksul kogu aeg kasvanud ja nüüd oleme jõudnud – nagu Jürgen Ligi ütleb – kahe miljardini. Mina otsiks kõigepealt neid poliitikuid ja küsiks, kelle süül ja kes siis raha jagas niimoodi laiali, et me oleme täna niisuguses seisus. Kui me seda selgeks endale ei tee, siis me ainult hakkamegi makse tõstma.