Uue valitsuse maksutõusudest ja nende majanduskasvu pidurdavast mõjust on palju kirjutatud. Lühidalt: tarbimismaksude tõus tõstab hinnataset ja tulumaksu tõus vähendab sissetulekute ostujõudu, kokkuvõttes tarbimine väheneb. Tarbimine moodustab peaaegu poole meie SKP-st, seega on mõju selge ja otsene.

Teine pool eelarvetasakaalust on kulude kokkuhoid. Algatuseks tuleks paljud kulud seadustest lahti kirjutada ja seejärel koostada kulupõhine eelarve, kus on näha konkreetsed kuluread, mitte abstraktsed programmid. Siis oskavad poliitikakujundajad ka midagi kuskilt kärpida või vähemalt saavad aru, mida kärbitakse.

Koalitsiooni lubadustes on kulupõhise eelarve tegemine sees. Seadustest lahti kirjutamisest pole väga räägitud. Kui soovitakse tõesti kuskilt kokku hoida, siis tuleks seda teha, sest pea 80 protsenti eelarvekuludest on ühel või teisel moel seadusega ettenähtud, mistõttu on keeruline leida vaba raha, mida kokku hoida.

Nüüd kõige olulisemast. Kaua aega on räägitud bürokraatia ja riigiaparaadi paisumise vähendamise vajadusest, kuid sõnadest ja lubadustest pole kaugemale jõutud. Tundub, et avaliku sektori hõive on probleem kogu Euroopas, sest asjakohast võrdlevat statistikat on keeruline leida.

Kolm suurt valdkonda, kus avalik sektor domineerib, on avalik haldus ja riigi valitsemine, haridus ja tervishoid. Kui need kolm sektorit kokku panna, siis moodustavad need Eestis umbes 22,5 protsenti kõigist hõivatutest. Andmed pärinevad Eurostati andmebaasist ja tegemist on 2023. aasta andmetega. Selle näitajaga (22,5 protsenti) oleme Euroopas pigem tagumises pooles, 18. kohal.

Edasi läheb asi keeruliseks, sest me ei tea täpselt, mitmendad me oleme avaliku sektori hõive vaates, ehk kui palju inimesi saab palka riigieelarvest. Vastavat asjakohast värsket andmestikku lihtsalt ei ole või ei ole see avalikest andmebaasidest kättesaadav.

Näiteks on Eestis tervishoius kokku 51 000 töötajat, kellest 37 protsenti töötab erasektoris, hariduses 17 protsenti töötab erasektoris, teisalt transpordisektori töötajatest 10 000 saab palka avalikust sektorist ning kunsti ja meelelahutuse valdkonnas koguni 11 000 saab oma palga riigi käest.

Õnnestus leida üks ülevaade 2020. ja 2010. aasta EL-i liikmesriikide võrdlusest, kus oli eraldi välja toodud valitsussektor. See oli üks väheseid rahvusvahelise võrdluse võimalusi. Selles võrdluses olime oma avaliku sektori hõivega selgelt Euroopa esirinnas, neljandal kohal pärast Rootsit, Taanit ja Soomet. Hinnanguliselt saab umbes 24 protsenti meie töötajatest palka riigieelarvest.

Rahvusvahelises võrdluses saab värskemaid andmeid vaadata avalikus halduse, julgeoleku ja sotsiaalkindlustuse kohta. Siin on erasektori osakaal praktiliselt olematu. Eestis töötab selles valdkonnas suurusjärgus 40 000 inimest, Eesti statistika ja Eurostati andmed natuke erinevad. Suure osa hõivest moodustavad jõustruktuurid, umbes 9000 töötajat. Seega on riigipalgalisi töötajaid ja ametnikke suurusjärgus 30 000–31 000.

Kokku moodustab avaliku halduse hõive natuke üle kuue protsendi kogu hõivest. Euroopa mõistes pole see liiga palju, oleme Euroopas 19. kohal. Näiteks Kreekas on see näitaja 8,8 protsenti, Ungaris 8,5 protsenti. Samal ajal on see Soomes 4,9 protsenti ja Taanis 5,7 protsenti, Rootsis aga kaheksa protsenti.

Lihtsalt mõttemänguna, kui meil oleks avalikus halduses proportsionaalselt sama palju töötajaid kui Soomes, peaks võrreldes praeguses valdkonnas töötama 9500 inimest vähem, kui neid on tegelikult. See on Eesti mõistes väga suur arv. Ilmselt on soomlastelt midagi õppida. Väitega, et kokkuhoiukohti ei ole, ei saa kuidagi nõustuda, eriti kui konkreetsetele arvudele otsa vaadata.

Rääkides kokkuhoiukohtadest, siis tegelikult on keeruline aru saada, miks peaks riik juurde maksma teisele pensionisambale. Meil on olemas vabatahtlik kolmas sammas, kas sellest siis tõesti ei piisa? Seda olukorras, kus inflatsioon igasugust säästmist niikuinii torpedeerib.

Kui me veel räägime pikaajalistest toetustest tuuleelektrile ja Rail Balticust, siis neid kohti, kus riigi raha kulutamine tundub raha maha viskamise ja turu solkimisena, on ilmselt veel ja me ei räägi miljonitest, vaid miljarditest eurodest. Peab ainult julgema otsuseid teha.