Uue valitsuse koalitsioonleppes on kirjas, et kaitseinvesteeringute kasv peab panustama Eesti majandusse. Selleks seab koalitsioon sihi tõsta kaitsetööstuse käibemaht 2030. aastaks ühe miljardi euroni. Kaitseministeeriumi esialgsete andmete põhjal oli mullu Eesti kaitsetööstuse müügitulu 330 miljonit eurot. Seega plaanib uus valitsus Eesti kaitsetööstussektori suurust kasvatada kolm korda.

See võib ka kuue aastaga juhtuda. Veel 2016. aastal oli kaitsetööstuse müügitulu 56 miljonit eurot ehk juba on toimunud mitmekordne kasv – keskmiselt 28 protsenti aastas.

Samas tuleb tõdeda, et kaitsetööstus moodustab Eestis vaid alla 0,9 protsenti SKP-st. Ehk nagu ütleb Tallinna Tehnikaülikooli makroökonoomika professor Karsten Staehr: "Kui sa vaid vaatad ettevõtteid, mis toodavad sõjatehnikat, siis sa saad aru, et Eesti kaitsetööstus on väga väike. Põhimõtteliselt saab need ühe käe sõrmedel kokku lugeda."

Eesti kaitsetööstuse liidul on küll üle saja liikme, aga suuremaid ettevõtteid, mis toodavad otseselt sõjatehnikat, on oluliselt vähem. See on ka väikeriigi kohta tavaline.

"Kaitsetööstuses on alginvesteeringud väga suured, sul on vaja juba kindlat kliendibaasi enne, kui sa hakkad arendama näiteks uut hävituslennukit. Kui vaadata Euroopa väiksemaid riike, siis neil on oma kaitsetööstus: Norral on Kongsberg  ja Rootsil on Bofors, aga enamike väiksemate riikide jaoks see ei ole väga tähtis osa majandusest," selgitas Staehr.

Suurriikidel on suuremad sõjaväed – suurem sisenõudlus ja rohkem võimalusi välismaal oma ettevõtetele reklaami teha. Suurt kaitsetööstust arendada on oluliselt lihtsam.

"Ma ei näe, kuidas mõistliku aja jooksul oleks võimalik kaitsetööstust üles ehitada. See nõuaks meeletus suuruses riigi toetust. See nõuaks väga osavat koordinatsiooni NATO-s, peamiselt selleks, et oleks kliente, kes toodangut ostaks. Siis on ka veel vaja, et oleks Eestis oskustööjõudu, kes oskaks seda kõike toota."

Eesti ostab relvi pea alati välismaalt ja tõenäoliselt see ka nii jääb, lisas Staehr. Paljudes riikides kuuluvad suured kaitsetööstusettevõtted riigile. Eesti riigi kaitsetööstusettevõte mõistlik ei oleks, ütles Staehr.

"See võib olla viis, kuidas palju raha kiirelt põlema panna."

Eesti peaks Staehri sõnul keskenduma valdkondadele, kus alginvesteering ei ole meeletult suur.

"Hävitajaid pole mõistlik proovida ehitada. Kulud oleks väga suured ja sa ei saaks kindel olla, kas sul õnnestub midagi müüa."

Eestis juba on palju edukaid IT ettevõtteid, osa tegutseb ka kaitsetööstuse valdkonnas. Tarkvaraarendamine on miski, mis ei nõua sama suurt alginvesteeringut kui raske sõjatehnika tootmine.

Samas ütleb ka Staehr, et mitmed väiksemad riigid on hakanud taas rohkem laskemoona tootma. See peaks olema ka Eestis võimalik, aga mitte väga suures mahus ja see peaks olema ka NATO ja naaberriikidega koordineeritud, et nõudlust jaguks.

"See summa, mille eest Eesti kaitsevägi laskemoona ostab, on muu maailma võrdluses peenraha."