Kohalikud kaitsetööstusettevõtted ootavad relvaseaduse muudatusi, mis aitaks tuua Eestisse tootmist, mida praegu ollakse sunnitud tegema välisriikides.

"Täna me relvasüsteemidega ei tegele, ainult pealisehitused nagu vaatluslahendused, radarid, erinevad teetõkete eemaldamise robotkäpplahendused. Aga tulevik on ka see, kus relvasüsteemid integreeritakse siin juba peale ning saadetakse otse lõppkliendile ehk erinevatele kaitsestruktuuridele," rääkis Milremi finantsjuht Mikk Mägi.

Kaitsevaldkond soovib saata võimalikult palju Eesti tooteid Ukrainasse, sest lähitulevikus müüakse maailmaturul eelkõige relvastust ja tehnikat, mida ukrainlased on kasutanud ja soovitanud.

Ukrainas kasutatakse palju droone. Milremil pole droonide tootmisesse veel plaanis liikuda. Go Craft on hakanud tegelema droonilaengutega. Toode on põhimõtteliselt valmis, välja arvatud selle laadimine lõhkeainega. Põhjuseks on lõhkeaine käitlemiskoha puudumine. Sellise ohuala loomine võimaldaks ka laskemoona tootmist.

"Et Ukrainat aidata, siis ma ütleks küll, et tuleks tarnida sinna võimalikult palju lõhkeainet ja ründemoona. Enam ATV-de ja maasturitega kahjuks väga palju neid ei aita," tõdes Go Crafti tegevjuht Tormis Saar.

Tootearendusele võiks kaasa aidata ka kaitsetööstuspargi loomine, kus eestlaste kõrval saaksid ettevõtteid alustada ka teised.

"See on tegelikult laiem ökosüsteem, mis tähendab seda, et peab olema võimalik kiiresti siin ettevõtet arendada, peab olema võimalik tuua inimesi sisse, kellel on vastavad teadmised, kompetentsid. Et neid süsteeme siin arendada, peab olema võimekus, et siin oleks võimalik relvasüsteemide ja lõhkeainega tegeleda ja et see oleks korraldatud selliselt, et eraettevõtted seda teha saaksid," rääkis kaitse- ja kosmosetööstuse liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi.

Kaitsetööstuspargi loomisest on räägitud juba mõnda aega, kuid enne 2026. aastat seal tõenäoliselt tootmisega ei alustata. Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul pole mingisugust venitamist olnud – vaja on lähtuda praegustest seadustest ja oodata ära keskkonnamõju hindamine. Pevkur ei usu, et selle tõttu jääksid Eesti kaitsetööstusettevõtted teistest maha.

"Tšehhi on planeeritud lõhkeainetehas. See ei ole veel kuskile väga jõudnud. Leedukad on rääkinud, et nad planeerivad, lätlased, aga me ei näe kusagil, et ehitus oleks alguse saanud. Nii et tegelikult me kõik oleme suhteliselt samal stardijoonel," ütles minister.