Elering tahab Estlink 3 tõttu Ülemiste järve äärde uue alajaama ehitada

Elering esitas regionaal- ja põllumajandusministeeriumile taotluse algatada riigi eriplaneering Eesti ja Soome vahelise Estlink 3 ühenduse rajamisega seotud võrgutugevduste teostamiseks maismaal, mis tähendaks uue kõrgepinge alajaama ehitamist Tallinna Ülemiste järve äärde.
Eesti ja Soome uue elektriühenduse rajamisega seoses on vajalik olemasoleva võrgu tugevdamine. Selleks on vaja rajada Tallinna uus kõrgepinge alajaam, mis ühendatakse uute õhuliinide abil Aruküla ja Kiisa 330 kilovoldiste (kV) alajaamadega, teatas Elering.
Eleringi juhatuse liikme ja varahaldusjuhi Reigo Kebja sõnul prognoosib Eleringi elektriülekandevõrgu arengukava aastateks 2024-2033 Tallinna piirkonna elektritarbimise kasvu.
"Seoses Estlink 3 rajamisest tingitud täiendavate võimsusvoogude ja üldise elektrifitseerimisega ei ole olemasolev Tallinna ümbruses olev võrk tulevikuperspektiive silmas pidades piisavalt suure läbilaskevõimega, mistõttu tuleb rajada piirkonda täiendav alajaam. Selle ühendamiseks tuleb ehitada 330 kV pingel õhuliinid Kiisa ja Aruküla alajaamadeni," selgitas Kebja.
Uus alajaam hakkab paiknema Ülemiste järve piirkonnas, selle täpne asukoht selgub riigi eriplaneeringu käigus.
Lisaks uute liinide ehitamisele rekonstrueeritakse Estlink 3 ühenduse rajamise raames olemasolevad 330 kV õhuliinid Kiisa ja Rakvere alajaamade vahel, Rakvere ja Püssi, Paide ja Sopi ning Sopi ja Sindi alajaamade vahel. Nende liinide rekonstrueerimisel tõstetakse ühistele mastidele paralleelselt kulgevaid 110 kV liine, mis võimaldab vähendada mõju keskkonnale ja hoida kokku tulevikus trasside ja liinide hoolduskuludelt.
Samuti algatas TTJA sel nädalal Estlink 3 hoonestusloa menetluse, mille eesmärk on seada kaabli mereosa ehitamise õigus randumiskohaga Hara lahes Lääne-Nigula vallas.
Estlink 3 koosneb Eestit ja Soomet ühendavast alalisvoolukaabelliinist ning kaabli otstes paiknevatest konverterjaamadest. Eesti poolel koosneb kavandatav Estlink 3 alalisvoolu merekaablist, maismaakaablist, konverterjaamast Lääne-Nigula vallas Aulepa lähedal ning uuest 330 kV õhuliinist maismaal, mis ühendab Estlink 3 olemasoleva 330 kV võrguga Lääne-Eestis.
Riigi eriplaneerigu algatab valitsus ning viib läbi regionaal- ja põllumajandusministeerium. Estlink 3 on Euroopa ühishuviprojekt ning see plaanitakse rajada Euroopa Liidu ja ülekoormustasu vahenditest, seega ei too ehitus Eleringi teatel kaasa elektri koguhinna tõusu tarbijatele.
Eesti ja Soome põhivõrguoperaatorid sõlmisid 28. juunil 2022 ühiste kavatsuste memorandumi, milles leppisid kokku töö käivitamise Estlink 3 rajamiseks.
Praegu on Eestil kaks elektriühendust Soomega - Estlink 1 võimsusega 350 megavatti (MW), mis algab Eestis Harku alajaamast ja valmis 2006. aastal, ning Estlink 2 võimsusega 650 MW, mis on ülekandevõrguga ühendatud Püssi alajaamas ja valmis 2014. aastal. Estlink 3 planeeritav alalisvoolu ühendusvõimsus on 700 MW. Ühenduse planeeritav valmimise aeg on 2035. aastal.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi