"See on praegusele ajale iseloomulik, et kui rasked valikud seisavad ees, siis seda raskemat poolt on seal olemas, aga kindlasti on seal ettevõtjatele päris mitu positiivset sõnumit ka," ütles Hansson ERR-ile.

"Ma arvan, et seal on seda bürokraatia vähendamise elementi ja see, et sul on ka
selline minister, kes täpselt selles valdkonnas tegutseb. Ma näen seda ikka pigem positiivse programmina, siin ei tasu seda negatiivset alati üle võimendada," lisas Hansson.

"Ma arvan, et see kogu riigi rahanduse fookus on ülioluline. Kui ei ole mingit konkreetset plaani selle parandamiseks, siis see kirves ripub alati nagu pea
kohal. Ja tahaks arvata, et ettevõtjal on parem mingisugust selgust saada ühes
või teises suunas. Elu läheb edasi, saab vähemalt planeerida," lausus Hansson.

"Kui reaalsus on selline, et on elatud üle oma võimete, siis ei saa ka oodata, et alati igal pool tuleks ainult positiivseid sõnumeid," lisas ta.

Ettevõtete kasumitele kehtestatava kaheprotsendilise tulumaksu kohta ei tahtnud Hansson veel selget seisukohta võtta.

"Saatan on detailides. See tekst on väga lakooniline ja küllap hakatakse neid asju nüüd uurima, et kuidas ja kas. Ma kujutan ette, et kellelgi ei ole hea meel, kui midagi kärbitakse või makse tõstetakse, see on loomulik," sõnas ta.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles pühapäeval, et uue valitsuse välja käidud maksutõusud mõjutavad eelkõige madalama sissetulekuga inimesi, mis tähendab aeglasemat tarbimise kasvu ning seetõttu väiksemat maksulaekumist.

"Siin ei ole jälle neid detaile kokku lepitud. Praegu on need väga üldsõnalised. Ma ise arvan, et siin peab natuke laiemalt neid asju vaatama. Viimasel paaril aastal on väga palju eelmise valitsuse pingutusi just suunatud nendele madalamatele detsiilidele või vaesematele inimestele. Pensionite väga kiired tõusud, maksuvaba miinimumi tõstmine, erinevad toetused kasvasid suurte protsentide võrra. Nii et siin on olnud perioodid, kus on asi olnud natukene ühes suunas ja ma arvan, et lõpuks peaks vaatama seda asja ikka tervikuna – majanduse areng, erinevad meetmed kokku, mida need
kõik tähendavad," kommenteeris Hansson.

Kõik prognoosid näitavad, et asi peaks hakkama paremuse poole liikuma. Väga palju sõltub loomulikult väliskonjunktuurist. Kui me vaatasime näiteks, et meie tööstustoodangust lausa 68 protsenti müüakse välismaale, mis tähendab,
et meie võimekus väga paljude meie töötleva tööstuse ettevõtete käekäiku siit mõjutada on küllaltki piiratud.

Loota, et Eestis oma väikse avatud majanduse juures valitsus saab kardinaalselt midagi mõjutada, siis need võimalused on ikka küllaltki tagasihoidlikud, eriti tingimustes, kus meie ärikeskkond on juba päris päris tugev, väga kõrgesti hinnatud ja samal ajal seda fiskaalselt või seda eelarveruumi neid väga palju ei ole.

Hansson ütles, et otsustab järgmisel nädalal selle, kas jätkab ka peaminister Kristen Michali majandusnõunikuna.