Koalitsioonileppes lubab valitsus, et ettevõtjatele ei seata uusi nõudeid ilma selleta, et mõni senine kaoks.

"Ikkagi peaks olema mustvalgelt näha – üks eelnõu tuleb sisse, selles on neli paragrahvi, iga paragrahv kehtestab uue nõude, sealsamas all on neli paragrahvi, mis tühistavad neli muud nõuet. Lihtne, igaüks saab sama eelnõu pealt näha," sõnas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200).

Praegu pole plaanis, et nõuded tuleks samas valdkonnas. Üks-ühele põhimõtte järgimist peaks jälgima justiitsministeerium, kuid esialgu tuleb see vaid juhend teistele ministeeriumitele.

"Seda, kuidas see päris täpselt detailides hakkab välja nägema, me arutame teiste ministeeriumitega koos, et saada kõige parem lahendus," ütles Pakosta.

Selliseid lubadusi on varem andnud nii teiste riikide valitsused kui ka varasemad Eesti valitsused, kuid tavapäraselt on see osutunud rohkem poliitiliseks retoorikaks kui seadusloome uueks tavaks.

"Lubadused, et vähendame bürokraatiat, vähendame halduskoormust on olnud meil juba vähemalt paarkümmend aastat kõikides koalitsioonilepingutes ja muudes riikides on täpselt samamoodi, aga see peaks indikeerima ettevõtjatele, et nüüd meil on tõesti tõsi taga," kommenteeris avaliku halduse ekspert Külli Taro.

"Eks see natuke lihtsalt ja loosunglikult kõlab, aga kui see peegeldaks valitsuse tegelikku hoiakut ja tegelikku soovi halduskoormusega võidelda, siis oleks ju hästi. Pigem on olnud ajalooliselt see mure, et keegi sellega otseselt ei tegele, keegi ei vastuta," ütles tööandjate keskliidu juht Arto Aas.

Lisaks on teiste riikide katsetest kerkinud mitmeid küsimusi.

"Nõue ja nõue ei ole omavahel võrdsed. Kuidas me neid üldse kaalume? Kuidas me neid üldse mõõdame? Teiseks, miks üks ühe vastu? Miks mitte üks kahe vastu? Ameerika osades osariikides on tehtud, et kui ma tahan uue nõude kehtestada, pean vähemalt kaks vana nõuet kehtetuks tunnistama," rääkis Taro.

Sama lähenemist on katsetatud laiemalt õigusloome puhul, kuid Taro viitab mullusele Euroopa Parlamendi tellitud uurimusele, milles jõuti järeldusele, et see ei ole kuigi tulemuslik.

"Me võime saada natuke vähem seadusi, aga me ei saa paremaid seaduseid. Ma kardan, et ka selle halduskoormuse puhul see on sõnumina väga hästi töötav, aga see ei ole mõeldud üks-ühele näpuga järgimiseks," ütles Taro.