Tänavuse seeneaasta edukuse kohta on erinevaid arvamusi, kuid asjatundjad nõustuvad, et kukeseeni on rohkelt. Tartu Ülikooli seeneteadlase Leho Tedersoo sõnul oli kevadine seenesaak keskpärane, kuid suvised seened on olnud külluslikud. "Kevadised seened, nagu kevadheinikud ja varajased kukeseened, on olnud üsna arvukad," selgitas ta.

Tedersoo märkis ka, et võrreldes eelmise aastaga on tänavune seeneaasta olnud parem, sest tänavu on olnud rohkem sademeid ja niiskust. "Eelmine aasta oli suve esimene pool väga kuiv, aga sellel aastal on olnud piisavalt sademeid, sooja ja niiskust," ütles seeneteadlane.

Paganamaa seenehuviline Marje Mürk nõustub, et kukeseeni on metsades rohkelt, kuid nendib, et teiste seeneliikide rohkus pole olnud nii külluslik kuivuse tõttu. "Kõrbes just väga palju seeni ei kasva. Täna ja eile hakkas vihm peale, mis on olnud esimene korralik vihm pärast maikuud ja võiks ka metsa alla jõuda. Kukeseeni metsas ikka on, aga need kõik on päikese poolt kuivatatud," lausus ta.

Seenehuviline lisas, et tänavu erineb seeneaasta selle poolest, et kevadseened ilmusid tavapärasest kaks nädalat varem, kuid nende aeg möödus kiiresti. "Möödunud aastal tuli esimene kukeseen kuu aega hiljem kui tavaliselt, aga sel aastal oli ajastus õige,"  märkis Mürk. 

Seente kasvu mõjutavad eelkõige niiskus ja temperatuur, kinnitas seeneteadlane. "Hilissuvistel ja sügisestel seentel on niiskus eriti oluline. Samuti mängib rolli öine õhutemperatuur, mis soodustab seente viljakehade arengut," selgitas Tedersoo. 

Seente liigiline mitmekesisus ei ole Tedersoo sõnul aastate lõikes märkimisväärselt muutunud, kuid ilmastikutingimused mõjutavad seente ilmumise aega. "Kõige rohkem kõigub see aeg, millal erinevad seened välja tulevad," selgitas Leho Tedersoo. Marje Mürk aga märkis, et ta on aastate jooksul näinud mitmete uute seeneliikide tekkimist oma korjamispiirkonnas Paganamaal.

Algajatele seenekorjajatele soovitab matkakorraldaja Hiking BaltNorth juht Marek Sammas läbimõeldud ettevalmistust. "Olge kindel, et teate, kuhu lähete. Võtke kaasa vajalikud tarvikud, nagu laetud telefon, vesi ja kummikud," sõnas ta. Marje Mürk rõhutas veel seenetundmise olulisust ja vajadusel lisainfo küsimist. "Loll olla pole häbiasi, alati on võimalik õppida, aga enesekindel loll olla on eluohtlik," märkis ta.

Marek Sammase sõnul kasvab huvi seenelkäimise vastu iga aastaga. "Teeme oma retkesid neljandat aastat. Grupid on alati täis ja huviliste arv aina kasvab. Inimesi huvitab, kui palju on tegelikult maitsvaid seeni, millega saab oma toidulauda rikastada, aga ei pea kupatama," selgitas ta.