Kaks aastat tagasi rüütelkonna hoonest leitud lõuendalusel plafoonmaaling jõudis laupäeva hommikul tagasi oma koju ehk sama ruumi põrandale, mille lae mitme kihi, prahi ja ämblikuvõrkude vahelt see üsna juhuslikult leiti.

Ega 60 ruutmeetri suurust ja üheksast paanist kokku pandud lõuendit pole kerge lakke tõsta. Reede õhtul tehti väike proov ja tõsteti laemaal maast poole meetri kõrgusele. Kõik õnnestus. Nii hakati laupäeval maali meeterhaaval trosside abil lakke tõstma. Professor Hilkka Hiiop ütleb, et sellist tööd pole Eestis varem tehtud

"Ütleme, et see on vist olnud kõigil meil nädal aega unetuid öid. Kõik, mis võib ju juhtuda. Me lõpuni ju ei tea, kas see asi toimib sellisena. Me oleme ju poolteist aastat seda mõelnud, planeerinud, iga peent detaili justkui timminud ja peenhäälestanud, aga kõik selgub kohapeal," rääkis Hiiop.

Algselt löödi paanid lakke naeltega. Nüüd toetab plafoonmaalingut alusraami konstruktsioon, mis tehti Eestis. Ja on olemas oskused, kuidas sellist suurt laemaali tõsta. Aga lootust, et kusagilt veel võiks veel mõni 60-ruutmeetrine lõuendmaal välja tulla, on vähe.

Laemaal pakub aga jätkuvalt üllatusi. Üks neist on optiline. Põrandal maali vaadates ja vaid üsna vähe asukohta vahetades muutuvad figuuride proportsioonid.

Maali restaureerida oli raske ja huvitav, ütles Hiiop.

"Meid väga palju aitasid ka teiste valdkondade restauraatorid – paberirestauraatorid, seinamaalide, tahvelmaalide, lõuendmaalide restauraatorid. Selles mõttes, jah, oli see huvitav teadmiste kombineerimine. Hästi palju oli vaja selle protsessi käigus leiutada või katsetada," selgitas ta.

Järgmisel nädala tuleb plafoonmaalile ümbrisraam, millest ühe seina ulatuses on säilinud barokne originaalraam.