19. sajandi keskpaigas ehitatud Itaalia tüüpi fassaadiga hoone, barokse hoonetiiva ja kunagise tallihoonega Toompea kitsaste tänavate rägastikus peidab endas Eesti riikluse ajalugu. Ligi kümme aastat oma edasist saatust oodanud hoonetes on alanud täiemahuline remont, mis paljastab mitmeid üllatusi.

"Põnevust siin on, kuidas keegi ütleb – üllatused või riskid. Siin on tulnud põnevaid asju välja: ilusad ajaloolised sambad, millest me teadlikud ei olnud. Aga mida me sellise hoone puhul alati arvestame, et siin on üllatusi, mis võib-olla ei ole kõige positiivsemad – küll on niiskuskahjustustest tingitud seenhaiguseid ja küll on pinnast kusagilt ära vajunud," lausus Riigi Kinnisvara (RKAS) kinnisvaraarenduse projektijuht Hannes Ulmas.

Tuleva aasta teises pooles on Rüütelkonna hoone täielikult taastatud riigi esindushooneks, mis kõneleb meie põhiseaduslikest väärtustest.

"Praegu peame tunnistama, et Eesti riigil esindusruume ikkagi napib. Kui meil on suuremate delegatsioonide kohtumised, pärast vaja nendele pressikonverentse korraldada, siis meil ruume reaalselt ei ole. Me oleme käinud erinevatel rendipindadel konverentsikeskustes, hotellides, aga riigil võiks maja endal olla. Me saaksime kompaktsemalt kindlasti neid üritusi korraldada. Ja kindlasti on oluline ka julgeolekusituatsioonist tulenev oht, turvalisuse tagamine," rääkis riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed.

Kui järgmise aasta lõpus näiteks Taani peaminister meile külla tuleb, siis näeb ta piltlikult, kuidas 150 aastat tagasi Maapäeva ruumis riigiotsuseid vastu võeti.

"See on nii väärikas hoone, et üritame kõike näidata. Me ei saa maha salata ajalugu, mida see hoone peidab: erinevaid võimuperioode, erinevaid ajalooperioode. Võib-olla üks lähtekoht enda jaoks on olnud, et mille jaoks see hoone siiski on ehitatud algselt. See ka annab mingisugust julgust teha valikuid ja otsuseid," ütles sisearhitekt Pille Lausmäe-Lõoke.

Otsus on taastada kõik ajalooline maksimaalselt. Maapäeva saalis taastatakse kõik aadlivapid, tulevases pressiruumis jääb alles pompöösne lagi, võimsad lühtrid lagedes on juba viidud restaureerimisele, et säravana tagasi tuua.

"Ma loodan, et see muutub paremaks, kui me 3D projekteerimisel endale ette kujutame. Tegelikult iga päev otsime paremaid lahendusi, kui leiame mingisugused šahte või võimalusi või ka põranda sees mingisuguseid kommunikatsioone lahendada," ütles Lausmäe-Lõoke.

Läheneb aasta olulisim pidu ehk vabariigi aastapäev. Kas kahe aasta pärast võiks presidendi vastuvõtt toimuda rüütelkonna hoones?

"See (hoone) kindlasti ei ole võrreldav oma mahult Estonia kontserdisaali ja teatrimajaga kokku. Nii suur see hoone ikkagi ei ole. Vabariigi presidendi vastuvõtt, ma arvan, et ei mahu kuidagi ära. Aga muidugi, see oleneb väga palju vabariigi presidendist ka, et kui palju ta külalisi kutsub," lausus Uiboaed.

Rüütelkonna hoone ei jää tulevikus avalikkusele suletuks, valmimise järel korraldatakse seal ekskursioone.