Riigi uus esindushoone Toompeal jutustab Eesti omariikluse ajalugu

Kahe aasta pärast, kui valmib Eestimaa rüütelkonna hoonete kompleksi ligi 18 miljonit eurot maksev remont, saab riik tähtsate sündmuste korraldamiseks uue esindushoone.

"Peale remondi valmimist hakatakse rüütelkonna hoones korraldama riigile olulisi protokollilisi üritusi, nagu näiteks vabariigi presidendi, riigikogu, peaministri ja ministrite kohtumised, nõupidamised, vastuvõtud. Sellised suuremad esindusüritused," sõnas riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed.

Rüütelkonna hoonesse tuleb ka suurem pressikeskus, mida tänasel hetkel Eesti riigiasutustel pole, nentis Uiboaed.

"Meie põhiseaduslike institutsioonide hooned on olnud väga pikalt juba kasutuses ja neid ei ole sisuliselt uuendatud. Näiteks Stenbocki maja on 22 aastat olnud järjepidevalt kasutuses, seda ei ole remonditud ja tema tehnilised süsteemid vajavad kaasajastamist. Rüütelkonna hoonesse oleme siis planeerinud ka peaministrile ja valitsusele asendustööpinnad, kui Stenbock läheb remonti," rääkis Uiboaed.

Sisekujunduslik kontseptsioon näeb ette, et rüütelkonna hoone räägib Eesti riigi ja riikluse tekke- ja arengulugu hoones tegutsenud asutuste ajaloo kaudu.

"Näiteks seal on välisministri töökabinet, mille interjöör taastatakse võimalikult sellisena, nagu oli siis, kui välisminister seda töökabinetti kasutas. Või siis Eesti omariikluse saal, mis kindlasti sisaldab samu interjöörielemente, mis sinna 1923. aastal välisministeeriumi tarbeks hoone ringi ehitamisel lisati," rääkis Uiboaed.

"Kui räägime omariikluse saalist, siis tammest lambrii ja sambad on ruumis säilinud, aga originaalseid lühtreid seal ei ole. Mingeid lühtrite koopiaid me sinna tegema ei hakka, sest me ei oska neid piltide järgi isegi teha, sinna tulevad uued valgustid. Kuid näiteks maapäeva saalis on siiamaani üleval 1849. aastal, kui see hoone uus tiib valmis, lakke paigaldatud kroonlühtrid. Need jäävad sinna täpselt nii, nagu nad enam kui 150 aastat tagasi tehti," selgitas Uiboaed.

Rüütelkonna hoone sisekujunduse autor on Pille Lausmäe arhitektuuribüroo.

Rüütelkonna hoonete kompleksi (Kiriku plats 1, Kohtu tn 1, Toom-Rüütli tn 2) rekonstrueerimis- ja restaureerimistööd on plaanitud lõpetada 2024. aasta maikuus. Tööde maksumus on 17 603 382 eurot.

Kinnistu Toompeal kuulus Eestimaa rüütelkonnale alates 1652. aastast, kuid sellel asunud hooned põlesid nagu endine rüütelkonna hoonegi (Rahukohtu tänav 3) 1684. aasta Toompea tulekahjus. Pärast ehitiste hävimist tulekahjudes ehitati 1845–1848 Peterburi arhitekti Georg Winterhalteri projekti järgi Eestimaa rüütelkonnale uus kahekorruseline uusrenessanss-stiilis hoone. Aastatel 1920–1940 asus hoones Eesti välisministeerium ja aastatel 1948–1992 Eesti Rahvusraamatukogu. Aastal 1993 avati rüütelkonna hoones Eesti Kunstimuuseumi ekspositsioon. Aastatel 2009–2016 tegutses rüütelkonna hoones Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond. Pärast seda on hoone seisnud tühjana.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: