Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) ütles neljapäeval ERR-ile, et justiitsministeerium valmistab praegu ette vabariigi valitsuse seaduse kiireloomulist muutmist.

"See vajadus tuleneb koalitsioonileppes kokku lepitud valitsemisalade ja pädevuste muutumisest. Muuhulgas on eelnõus ka riigisekretäri ametinõuded tulenevalt riigikantselei rolli muutumisest," rääkis Pakosta.

Peaminister Kristen Michal (RE) ütles vastuseks ERR-i küsimusele, et seadusemuudatuse tingib laiemalt riigi töö ümberkujundamine kärbete tõttu.

"Oleme kokku leppinud avalikku sektorit kärpida kolme aasta jooksul 10 protsenti, erandina võimeid – see tähendab, et kärbetest jäävad puutumata kaitsevõimed, politsei ja õpetajad. Kärped tähendavad ka riigi töö ümberkujundamist, et vähemaga oluline tehtud saaks," ütles Michal.

"Riigikantselei ümberkujundamises strateegiliseks valitsuse suuremaid reforme toetavaks üksuseks oleme samuti kokku leppinud, riigisekretär tulevikus on tippjuht, tema roll ei piirdu vaid juriidilise nõuandega, mistõttu ei pea riigisekretär kitsalt jurist olema. Sellest tulenevalt teeme ka muudatused," märkis peaminister.

Michal lisas, et vabariigi valitsuse seadust on vaja muuta ka ministeeriumide vastutusalade täpsustamiseks, et näiteks tööstusminister saaks planeerimise kiiremaks muuta ja uued ning senised tööstused kasvama saaksid.  

Vabariigi valitsuse seaduses seisab praegu, et riigisekretäriks võib olla üksnes juriidilist kõrgharidust omav isik.

Praegu kliimaministeeriumi kantslerina töötaval Keit Kasemetsal on magistrikraad politoloogias. Seega võimaldaks seadusemuudatusega juriidilise kõrghariduse nõude kaotamine Kasemetsal ka riigisekretärina töötada.

Koalitsioonikõneluste ajal tekitas küsimusi asjaolu, et kõnelustel osales ka samaks ajaks kantsleri ametist puhkuse võtnud Kasemets. Ministeeriumide kantsleritel ei ole kombeks koalitsioonikõnelustest osa võtta. Ministriks Kasemets ei saanud, mistõttu jäi lahtiseks küsimus, kas temast võiks saada uus riigisekretär.

ERR-i ajakirjanik Mirko Ojakivi küsis juuli alguses Michalilt, kas Keit Kasemetsast võiks saada uus kliimaminister. Michal vastas, et soovitaks Kasemetsa igasse ametisse.

"Kui keegi küsib, et kas Keit Kasemets on oluline osa kliimaministeeriumi juhtimisest, siis võin vastata iga kell, et soovitaksin teda igasse ametisse. Tegemist on väga võimeka inimesega ja vähemalt pool või kui mitte kaks kolmandikku sellest, mis me oleme saavutanud, võib tema ja ülejäänud ametnike nimele kirjutada. Mina olen temaga koostöö üle väga rahul," lausus Michal.

Kliimaministriks sai Yoko Alender.

Eelmise aasta juunis tegi eelmine peaminister Kaja Kallas ettepaneku riigisekretär Taimar Peterkopile jätkata riigisekretäri ametikohal veel viis aastat.

Peterkop ütles ERR-ile saadetud kommentaaris, et ei kavatse oma teist ametiaega lõpuni ametis olla.

"Olen oma kolleegidele ka varem öelnud, et oma teist ametiaega ma lõpuni olla ei plaani. Olen töötanud kuue valitsusega, aeg on teha uusi asju. Tegime peaministriga kokkuleppe, et viin lõpuni tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse," lausus Peterkop.