Kõigil ministritel on ülesanne oma haldusalast kärpida kolme aasta peale kokku 10 protsenti, sellest kõige suurema osa – viis protsenti – peab kärpima järgmise aasta kavandatavast eelarvest.

Rahandusministeerium töötas koalitsioonilepet aluseks võttes välja metoodika, kuidas ministeeriumid oma kärpeülesannet ellu viima peavad, kuid avalikkusega ministeerium seda enne augusti lõppu jagama ei soostunud. Peaminister Kristen Michal (RE) tõi välja mõne põhimõtte.

"Euroopa Liidu vahendid, kõik investeeringud on esialgselt plaanitud sealt välja jätta. See tähendab seda, et investeeringuid me näiteks ei kärbi, erinevaid majandust kasvatavaid eelarveid me ei kärbi," ütles ta.

Ministeeriumid peavad oma kärpeülesande rehkendused esitama 27. augustiks, mil valitsus hakkab kokku panema järgmise aasta eelarvet.

"27. augustil algab eelarve üldine tutvustus. Sellel ajal peaks olema rahandusministeeriumi majandusprognoos ja selleks hetkeks peaks olema ministeeriumite sees, ma eeldan, ikkagi esialgne ettevalmistus tehtud, mis on need kärpekohad. /.../ Alla viie protsendi (kärpe) jutule ei võeta," rääkis Michal.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman (SDE) ütles, et kärpekohti leida on raske, sest suure osa tema haldusalast moodustavad eurorahad, mida kärpida ei või, ja omavalitsused, sealhulgas piirkonnad, kust ta kärpida ei taha. Ent ta lubas, et viis protsenti kraabitakse kokku.

"Ma ei tahaks minna kärpima veterinaarharidust ja kõiki neid teemasid, mis on seotud haridusküsimustega meie ministeeriumis. /.../ Hetkel vaatame üle kindlasti majanduskulusid. Ka selle kärpe arvutamisel olid majanduskulud üheks aluseks. Personaliteemadel mina kärpima minna ei taha ei ministeeriumis ega ka meie allasutustes, sest meie palgad on võrreldes teiste ministeeriumite ja haldusaladega oluliselt maas," selgitas Hartman.

Samuti on plaan vaadata üle pakutavad teenused.

"Kas on selliseid tegevusi, mis hetkel ei tulene nii-öelda seadusandlusest ja ei ole meile kohustuslikud, aga mingil põhjusel oleme jätkanud nende teenuste pakkumist," rääkis regionaalminister.

Näiteid sellistest tegevustest Hartman veel tuua ei osanud.

Ka justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) personali kallale minna ei tahaks. Samuti välistab ta relvakandjate ja küberturvalisuse kärped.

"Remondid on, mis mul on kõige rohkem võib-olla silme ees praegu. Meil on 15 miljonit eurot remondiraha ja mitte ükski maja ei ole sellises olukorras, et ta nüüd ilmtingimata karjuks remondi järgi," ütles ta.

Lisaks on Pakostal plaan selgitada välja ja lõpetada dubleerivad teenused. Ta tõi näiteks laias laastus riigi pakutava tasuta õigusabi.

"Näiteks kui ma töötasin võrdsete võimaluste volinikuna, mis on ju ka õiguskaitse raamistuses, siis ka rahvusvahelised organisatsioonid küsisid seda, et kuulge, kuidas inimene aru saab seda, et te pakute täpselt sama teenust nagu õiguskantsler. Tegelikult see teenus on üks ja seesama. Ja lisaks me rahastame tasuta õigusabi diskrimineerimisvaidluste lahendamiseks veel ka Hugo Legalile," rääkis Pakosta.

Ent avalikkusega ei jagata täpsemaid kärpeplaane enne, kui need on valitsuses heaks kiidetud.

"Valitsuse arutelu mõte ja ka need kärped käia üle, et need oleksid igati mõistuspärased, et ei juhtuks nii nagu on juhtunud kaitseväe orkestriga või maanteeäärsete tualettide või prügikastidega. Vaatame täpselt eelarvenüansid üle ja ma arvan, mõne nädalaga me saame selle pildi detailselt kokku," ütles Michal.