2026. aastast plaanib uus koalitsioon hakata ettevõtete kasumitelt koguma uut, kaheprotsendilist maksu.

Erki Usin ütles ERR-ile, et julgeolekumaksu ehk sisuliselt lisatulumaksu ainus hea külg on selle läbipaistvus – selge eesmärk, mille jaoks plaanitakse raha kokku korjata.

"Kahjuks sellega tundub kogu asja hea külg ka piirduvat, sest kõik muu antud teema juures on väga, väga halb. Paradoksaalne antud asjaolude juures on, et Eesti kaitsevõime ei saa oodatavat lisarahastust. Kuna kogu lisatulumaksu mõte on oma olemuselt läbinisti halb, siis sõltumata selle detailsest teostusest ei suuda see üldpilti muuta," lausus ta.

Usina hinnangul ei teki lisamaksust soovitud lisatulu. Sellel on mitu põhjust, millest ta tõi esimesena välja kaasnevad administreerimiskulud, mille suurust maksuamet veel ei tea.

"Arvestades nii IT arenduskulude kui täiendavalt loodavate töökohtadega, siis aasta baasil on hästi, kui see jääb seitsmekohaliseks numbriks. Lisaks, ma ei usu, et keegi suudab üldse kokku arvestada, mis on kaasneva halduskoormuse kasvu mõju ettevõtetele," tõdes ta.

Teise negatiivse aspektina tõi Usin välja maksu ajutise iseloomu.

"Täna, 24 aastat pärast Eesti innovaatilise maksusüsteemi rakendamist lapitakse endiselt erinevaid kaasnenud maksuaukusid. Mida siis oodata kolmeaastasest maksueksperimendist – võib arvata, et see saab olema (maksu)auke täis nagu Šveitsi juust. Tulemuseks on reaalne oht, et maksimaalsest hinnangulisest 40–50 miljoni eurosest aastasest maksutulust jääb alles vaid murdosa," prognoosis Ernst & Young Balticu esindaja.

Eesti muutub maailmas ainulaadseks

Erki Usina sõnul võivad probleeme kaasa tuua ka maksuerisused, sest kui meenutada enne 2000. aastat kehtinud tulumaksuseadust, siis investeeringud vähendasid maksubaasi tunduvalt. Kui aga investeeringutele ei võimaldata maksuerisusi, siis vähenevad ettevõtete investeeringud oma jätkusuutlikkusse veelgi, mõjutades negatiivselt Eesti ettevõtete konkurentsiolukorda maailmaturul.

Lisaks, kui selliseid maksuerisusi mitte teha, siis tasuks Usina sõnul meenutada, et ettevõtete kasum sõltub mitmetest hinnangulistest asjaoludest.

"Näiteks kui viieprotsendilise amortisatsiooni asemel rakendada 10-protsendilist amortisatsiooni määra, siis on ettevõtte amortisatsioonikulu poole suurem ja kasum selle võrra jällegi väiksem. See on üks lihtne näide, finantsaravestus on hinnangute aluseid valdkondi aga mitmeid," tõdes ta.

Kaudne mõju on Usina sõnul ka teistel maksudel. Ettevõtete kasumid on mitu aastat olnud langustrendis ning kerkivad käibemaksu- ja tulumaksumäärad vähendavad tarbimisse jäävat raha, samas kui inflatsiooniline surve sisenditele püsib.

"Kui lisada siia juba mitmendat aastat kestev majanduslangus, siis on väga raske prognoosida muud, kui ettevõtete kasumite jätkuvat langust, mis omakorda vähendab oluliselt kahe protsendi laekumise baasi," lausus Usin.

Ta lisas, et plaanitava topeltmaksusüsteemiga, kus ettevõtete kasumeid maksustatakse nii kassapõhiselt – dividendide tulumaks, kuid lisaks ka tekkepõhiselt kaheprotsendiline ajutine lisamaks –, muutub Eesti taas maailmas ainulaadseks.

"Ma ei tea mitte ühtegi teist riiki, kes oleks ettevõtjatele tulumaksu osas sedavõrd mitmekülgse halduskoormuse peale pannud," nentis Usin.

Maksukogumisplaani üksikasjad on täiesti selgusetud

Grant Thornton Balticu partner ja maksuvaldkonna juht Kristjan Järve ütles, et neile teadaolevalt ei ole rahandusministeeriumil veel konkreetset plaani, millised on uue maksuarvestuse detailid. Ta tõi välja, et teistes riikides, kus kehtib tekkepõhine ehk traditsiooniline ettevõtte tulumaks, lähtutakse avansiliste maksete määramisel eelmise majandusaasta kinnitatud kasumist.

"Näiteks Rootsis tasutakse avansilisi makseid kord kuus, Leedus samas kvartaalselt, kuid riigiti sõltub avansiliste maksete sagedus erinevatest asjaoludest, sealhulgas eeldatava maksusumma suurusest, näiteks allapoole teatud piirmäära tuleb avansilisi makseid tasuda harvemini," selgitas Järve.

Järve lisas, et enamikus traditsioonilise ettevõtte tulumaksuga riikides saab äriühing taotleda ka avansiliste maksete vähendamist eeldusel, et prognoos jooksva majandusaasta kasumlikkusele on tunduvalt madalam.

"Krediidiasutustele Eestis juba kehtib tekkepõhine ettevõtte tulumaks koos avansiliste maksetega kord kvartalis ning avansiliste maksete suurust arvestatakse eelmises kvartalis teenitud kasumilt. Missuguse avansiliste maksete arvestusperioodi, maksubaasi ning maksete sageduse põhimõtted töötab välja rahandusministeerium, on täna täiesti ebaselge," tõdes Järve.

Samuti on Järve sõnul keeruline hinnata, kuidas näeb välja tagasiarveldus, kui tegelik kasum osutub prognoositust väiksemaks või suuremaks.

"Kui arvestusperioodi tegelik kasum osutub prognoositust väiksemaks, siis eelduslikult saab selle võrra maksubaasi vähendada, kuid pole teada, kas lisanduvad mingid eeltingimused või piirangud. Kui tegelik kasum osutub prognoositust suuremaks, siis kindlasti tuleb tulumaksu juurde maksta, kuid jällegi on ebaselge, mis sellega veel kaasneb – näiteks mujal, kui tegelikud majandustulemused siiski ületavad maksuhaldurile esitatud prognoosi, tuleb lõplik tulumaks tasuda koos maksuintressidega," tõi Järve välja. 

Ernst & Young Balticu Eesti maksuosakonna partner Ranno Tingas ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et soovitaks valitsusel kindlasti vältida avansiliste maksete poolt, sest see nõuab igal juhul väga palju keerulisemat tööd.

"Mida võiks teha, kui kindlasti tahetakse maksu kehtestada, vähemalt miinimum oleks see, et lähtuda juba olemasolevast majandusaasta aruandest ehk sellest aastaaruande tsüklist, mida iga ettevõte nagunii peab tegema – koostama oma majandusaasta aruande ja sealt siis selgub see kasum," lausus Tingas.

Mõistlikum oleks tema sõnul luua süsteem, kus järgmise maksuaasta saabudes tasutakse eelnenud maksuaasta eest tekkinud tulumaks. Riik peab aga reeglid paika panema. Ta tõi näite, et ettevõte võib raamatupidamises ise otsustada, mis on põhvara – näiteks tool on põhivara, aga 50 000 eurot maksev seade ei ole.

"Siin on otsustamisel väga palju mänguruumi," nentis Tingas, kelle sõnul peaks aga maksustamisel olema tagatud, et maksustatakse sama asja kõigi puhul.

Kuna maksu plaanib valitsus kehtestada lühikeseks perioodiks, siis annab see ettevõtetele rohkem mänguruumi – neil on vabadus valida, kas mingi kulutus kohe sada protsenti kuluks kanda, hakata seda aastate peale amortiseerima, näidata mingeid tulusid hiljem või varem.

"Ja kindlasti on ka väga palju väikseid äriühinguid mingite passiivsete varadega, kus tehakse raamatupidamist korra aastas kuludokumentide põhjal, mis hunnikus raamatupidajale antakse. Need teemad on ajutise maksu puhul kindlasti väljakutse. Mõni saab võib-olla alles selle kahe-kolme aastaga oma süsteemid tööle, kui see maksu kehtivus lõpeb," ütles Tingas.

Muudatusega kaasnevad kulud võivad tuludest suuremaks osutuda

Erki Usin Ernst & Young Balticust pidas avansilist maksuarvestust ja selle põhjal tehtavat tagasiarvestust siiski uue maksu kontekstis vähem oluliseks küsimuseks, sest tegu on olemuselt üsna lihtsa tehnilise kalkulatsiooniga.

Kuna avansiliste maksete pealt maksuhaldur reeglina intressi ei maksa, siis eraldi küsimus on Usina sõnul see, kuidas avansibaas võimalikult ausalt ja kuluefektiivselt paika panna: kas usaldades, lähtudes ettevõtete enda prognoosidest või vähem usaldades ning lähtudes eelmis(t)e aasta(te) kasumi(te)st või hoopis mõnel kolmandal viisil.

Usina hinnangul suurendab maksumuudatus ettevõtete halduskoormust, kuid see pole ainus probleem.

"Antud kaheprotsendilise maksulaekumise osas tuleb riigivalitsejatel väga tõenäoliselt väga mõru pill alla neelata: maksulaekumised saavad olema prognoositust väga palju väiksemad ja antud maksu administreerimine on ootustest palju kallim, vähemalt juhul, kui seda planeeritakse efektiivselt teha. Isiklikult mulle tundub, et tegemist on kahjumliku otsusega – muudatusega kaasnevad kulud ületavad võimalikku tulu," ütles ta.

See, kas muudatus võib mõjutada ettevõtete raamatupidamispraktikat ja tuua kaasa rohkem optimeerimist, sõltub Grant Thornton Balticu maksuvaldkonna juhi sõnul palju sellest, kuidas tekkepõhist tulumaksubaasi plaanitakse arvestada.

"Mujal, traditsioonilistes maksusüsteemides jäetakse tulumaksubaasi arvestusest üldreeglina välja finantsinvesteeringute ning kinnisvara ümberhindlused ehk realiseerimata kasum/kahjum, samuti mõjutab maksu suurust varadele eraldi kehtestatud maksuamortisatsiooni määrad või reeglid, mis võivad erineda raamatupidamisreeglitest," ütles Järve.

Kui Eesti riik plaanib lihtsuse huvides lähtuda aga sajaprotsendiliselt raamatupidamislikust kasumist, siis võib see Järve sõnul endaga kaasa tuua erinevate varaklasside kajastamise põhimõtete ning varade amortisatsiooni määrade optimeerimise laine.

Audiitorid usuvad, et muudatus tekitab audiitoritele lisatööd, kuid Järve sõnul tekib seda veel rohkem raamatupidajatele, ettevõtjatele ning tarkvaraarendajatele.

Usin märkis, et erinevalt mitmest muust asjaolust ei ole see antud otsusega kaasnev oluline kahju, kuid väga paljude ettevõtete auditites muutub tulumaksustamine oluliseks auditi asjaoluks, mis nõuab täiendavat kontrolli.

"Niinimetatud keskmise ettevõtte puhul räägime siin hinnanguliselt kuni paarist auditi  lisapäevast, kuid kuna need on spetsiifilist oskusteavet nõudvad töötunnid, siis sageli tähendab see iga aasta mõne tuhande eurolist lisakulu ettevõtete jaoks," nentis Usin.

Tingas tõi eraldi murekohana välja, et kuna Eestis on jätkuvalt puudus headest raamatupidajatest ja audiitoritest ning maksumuudatus tekitab vajaduse uue kompetentsi järele ka maksuametis, on küsimus ka selles, kust leida kõik vajalikud inimesed tekkivatele uutele töökohtadele.

Kaheprotsendilist ettevõtete tulumaksu plaanib valitsus hakata koguma alates 2026. aastast avansina. Konkreetsema kava kavatseb rahandusministeerium valmis saada selle kuu lõpuks.