"Meil ei ole mingit muud õigustust küsida inimestelt täiendavat maksuraha riigikaitse kuludeks, kui me neid kärpeid ise ära ei tee," ütles Michal.

"Kokku on lepitud miinus 10 protsenti ja ainsad erandid, mis on sõnastatud on riigis võimed, ehk kaitseväe kaitsevõimed, sisejulgeolek, julgeolek laiemalt ja näiteks õpetajad. Läbirääkimistel puudutati ka seda, et me ei kärbiks seda, mis majandust kasvatab, ehk investeeringuid. Kõik muu vaatame üle selle pilguga, et need kärped tuleb teha. Ja see tuleb päris kärbe," rääkis peaminister.

Rohkem erandeid Michali sõnul ei tule.

Michali sõnul peab olema kärbetel mõju ka järgmistele aastatele. "Parimad kärped on sellised, mis mõjutavad ka järgmiste aastate baasi. Mis tähendab ikkagi seda, et erinevad majandamiskulud, tegevuskulud. Ja ka töökohtade puhul tuleks kaaluda kokku tõmbamist, sest see mõjutab järgmisi aastaid," lausus Michal.

Michali sõnul on plaanis ametnike arv külmutada ja töökohti juurde ei looda.

 "Kärbete aega tuleks produktiivselt sisustada. Kuidas ma kliimaministeeriumis proovisin seda töötajatega lahti mõtestada, on see, et me valime välja need tegevused, mida me ei tee. Näiteks viiulikontserdi kooskõlastamine keskkonnaametis, sellele loa küsimine – see on nonsenss, millega keskkonnaamet ei peaks tegelema. Riik peaks otsima tegelikke kärpeid ja tõmbama koomale selliseid tegevusi, millega ei pea tegelema," rõhutas Michal.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis, kas valitsus läheb juba järgmise aasta eelarves tekkepõhise eelarve juurde.

"Meie eesmärk on sellele tegevuspõhisele eelarvele saada kõrvale eelarve, mida on võimalik asutustel erinevate kulude kaupa jälgida. Kas me seda selleks korraks täiesti jõuame, siis ma kahtlen, et kuu ajaga seda teha on võimalik. Pigem saame selle veebi ja ka seletuskirja teatud ulatuses kirja ja sealt edasi peaks ta tekkima kõrvale. Sellel aastal teeme veidi lihtsamaks, järgmistel aastatel see peaks olema juba täies ulatuses jälgitav," vastas Michal.

Michal kinnitas, et 27. augustil algavad valitsuses eelarve ja majandusprognoosi arutelud.

"Ministeeriumites juba on olemas rahandusministeeriumi kärpemetoodika. Kantslerid ja erinevad võtmeisikud juba  toimetavad erinevate kärpeplaanidega. Vaatavad sellele otsa, mida saab teha ja mida ei saa teha ja esitavad oma ettepanekud ilmselt ministeeriumi sees ja 27. augustil on meil majandusprognoos rahandusministeeriumilt ja siis saame sealt edasi juba minna konkreetse eelarve arutelu juurde," rääkis Michal.

Peaministri sõnul toimuvad sel korral järgmise aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia arutelud valitsuse ruumides.