"Kuna Eesti Pank on tõstnud debati, kuidas peaks nüüd edasi minema eelarve tasakaalu poole liikumisega, siis ma pakun välja ka teistele erakondadele ja nendele,
kes parlamendis opositsiooni poole pealt seda tahavad arutada, et selle asemel, et koostada erinevaid deklaratsioone, mis poliitikas on head seni, kuni praktiliste otsustega kohtuvad, et paneme riigieelarve seadusesse kirja, et pool protsenti aastas hakkame defitsiiti vähendama," lausus Michal valitsuse pressikonverentsil.

Michal tõi näiteks, et kui järgmisel aastal on lubatud eelarvedefitsiit 4,5 protsenti, siis võiks defitsiidi teha neljaprotsendise.

"Seejärel kolme poolega, siis juba kolmega ja siis kahe poolega ja nii edasi. See on ka see tempo tegelikult, mis annab majandusele piisavat hingamisruumi, kui me defitsiiti koomale tõmbame, et me ei poo majandust kohe ära, aga tõmbame järjekindlalt defitsiiti koomale. Ja nüüd, ma arvan, on seda võimalik ka juba toimetama hakata, sest majandus on kasvule pööranud," ütles ta.

"Majanduse kasv nüüd paistab hoolimata Hormuzi väinast ja kõigest muust ning
ilmselt oleks võimalik ka defitsiiti koomale hakata tõmbama ja ilmselt tuleb siis
meil alustada," lisas Michal.

Michal märkis, et pooleprotsendise sammuga eelarvetasakaalu poole liikumine on sisuliselt sarnane varasemate eelarvereeglitega, mis kaitsekulude kiire kasvu tõttu vahepeal ei kehtinud.

"Saab hakata tõmbama koomale, sest aastaks 2030 peame olema miinus kolme protsendi sees ja siis sinna me jõuaksime," ütles ta.

Müller kirjutas ERR-is ilmunud arvamusloos, et riigi võlakoormuse kasvu pidurdamiseks laiapõhjalise kokkuleppe sõlmimine ja sellest ka kinnipidamine annaks tugeva signaali riigirahanduse usaldusväärsuse kohta nii välisinvestoritele, võlausaldajatele, reitinguagentuuridele kui ka kohalikele ettevõtetele ja inimestele.

Michali erakonnakaaslane, rahandusminister Jürgen Ligi leidis eelmisel nädalal, et elu on näidanud, et erakonnad ei pea taolistest kokkulepetest kinni.

"Ma ei usalda erakondi sellistes kokkulepetes. Nad ei hoia sellest kinni ja nende praegune huvi on lihtsalt näidata enda valmisolekut, aga mitte tegelikult täita," ütles Ligi.

"Olles rahandusminister, ma ei vaja seda opositsiooni abi, mida seni ei ole olnud. Ma vajan seda, et me eelarvestrateegias liiguksime tasakaalu juurde kiiremini, kui me seni oleme suutnud ja seda ma kavatsen juba sel aastal valitsusele esitada. Aga lihtsalt ilma vastutuseta allkirjade andmisse mina ei usu, ütlen ausalt," lisas ta.