Seadusemuudatus annaks abipolitseinikele ja mupole ülesandeid juurde
Plaanitavad seadusemuudatused annaksid üksjagu politseinike ülesandeid üle kas abipolitseinikele või mupole. PPA sõnul on politseinike arv ühelt poolt vähenenud, teisalt on kasvanud inimeste soov vabatahtlikuna panustada.
Juulist alates on abipolitseinikel õigus mõõta radariga kiirust, tõsi küll, trahvi määrata saavad jätkuvalt vaid politseinikud. Kui kehtiv seadusandlus lubab abipolitseinikke kaasata ainult avaliku korra tagamisse, siis plaanitav seadusemuudatus annaks võimaluse neid märksa enam kasutada.
"Eesti on riik, kus on päris madal politseinike arv; Eesti on riik, kus inimeste turvatunde vajadus on väga suur ja seetõttu me vajame vabatahtlike abi selle hoidmiseks," ütles Ida-Harju politseijaoskonna juht Roger Kumm.
Kummi sõnul on politsei- ja piirivalveametis (PPA) mitmeid töid, mida võiksid vabatahtlikud teha, näiteks aidata piiri valvata või ka isikut tõendavaid dokumente vormistada.
Kuid kas abipolitseinik saaks teha näiteks kriminalisti tööd?
"Jah, kui see pädevus on. See sõltub täiendavast pädevusest. Enamikul kriminaalpolitseinikel peab olema piiratud riigisaladuse tase, abipolitseinikel peavad olema samad nõuded täidetud," lausus Kumm.
Aga abipolitseinike seadusemuudatus pole ainus. Kooskõlastusringi on juba läbinud eelnõu, mis annaks osa politseiülesandeid üle mupole, näiteks õiguse kontrollida joovet. Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on tegu süsteemi korrastamisega.
"Kui me räägime kohalikele omavalitsustele õiguste andmisest, siis see on väga mõistlik. Ma arvan, et Eesti vabariigis keegi ei pea loogiliseks, et maapiirkonnas politsei sõidab 40 kilomeetrit selleks, et turgutada inimest, kes on bussipeatuses pingile magama jäänud – sellega võib vabalt tegelda korrakaitseametnik," ütles Läänemets.
Siseministri sõnul peaks politsei reageerima vaid nendes olukordades, kus reaalselt on inimeste elu ohus või on vaja teha suuremat korra tagamist. Aga laual on olnud ka variant anda edaspidi osa menetlustoiminguid, näiteks protokollide koostamine, abipolitseinikele.
"Kui me räägime kiiruse mõõtmisest, siis vastava protokolli vormistamine võiks ka olla abipolitseiniku võimalus. Kui täna on patrullis abipolitseinik ja politseiametnik ja asjad peab tegema politseiametnik, siis on küsimus, miks see abipolitseinik üldse seal peaks olema," nentis Läänemets.
Eesti on ligi 1100 abipolitseinikku ja mullu panustasid nad 70 politseiniku jagu töötunde.
Toimetaja: Marko Tooming