Oluline teisipäeval, 13. augustil kell 19.55:

- Venelased rüüstavad Kurski oblastis mahajäetud eluasemeid ja poode;

- Putin korraldas näidiskoosoleku enda maine päästmiseks;

- ISW: Ukraina väed jätkavad Kurskis pealetungi;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit;

Zelenski: Ukraina kontrollib Kurskis 74 Vene asulat

Ukraina kontrollib 74 asulat Venemaa Kurski oblastis, ütles teisipäeval president Volodõmõr Zelenski.

Ukraina piiras lahingute ägeduse tõttu Sumõ oblastis liikumist

"Vaenutegevuse ägenemise ning sabotaaži- ja luurerühmade, vaenlase eriüksuste tegevuse elavnemise tõttu ning tsiviilelanikkonna ja sõjaväelaste elude säilitamiseks kehtestab väejuhatus Sumõ oblasti 20-kilomeetrises piiriäärses sõjategevusalas kõikide kodanikukategooriate liikumispiirangud," teatas Ukraina peastaap Telegramis.

Peastaap palus suhtuda ajutistesse piirangumeetmetesse mõistvalt.

Briti luure: Vene vägi kannatab Ukrainas joogivee puuduse käes

"Kahju, mida on põhjustavad Venemaa jätkuvad rünnakud avalikule taristule, on peaaegu kindlasti vähendanud praeguseks veevarusid. Kõiki veevarustuse muresid süvendab piirkonda tabanud kuum ilm," seisab Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi ettekandes.

Nii märkis ministeerium, et 23. juulil 2024 rõhutas üks venemeelne sõjaväeblogija, et Vene lendurite veeratsiooni piirati ühele liitrile päevas. See vastab veerandile kuumas töötajate minimaalsest soovitatavast veevajadusest. Väidetavalt pöördusid Vene lendurid vee saamiseks kohalike elanike poole. Blogija pöördus Venemaa vee-ettevõtete poole palvega varustada Rostovis, Voronežis ja Krimmis asuvaid Venemaa sõjaväebaase lisaveega.

"Veepuuduse tõttu on mõni Vene väeüksus sunnitud improviseerima filtreerimiskatsetega, kasutades argivajaduste rahuldamiseks seisuvee lompe. Suure tõenäosusega viis see Vene sõdurite vee kaudu levivate haiguste sagenemiseni. Veenappus põhjustab dehüdratsiooni ja suurendab nakkusriski, mõjutab peaaegu kindlasti võitlusvaimu ja tegevuse tõhusust."

Venelased rüüstavad Kurski oblastis mahajäetud eluasemeid ja poode

Kuna Ukraina väed edenevad Kurski piirkonnas, on korrakaitse olukord Venemaa kontrolli all oleval rindejoonel täielikult kokku varisenud. Teatatakse ulatuslikust rüüstamisest, mida teostavad venelased ise, samal ajal kui kohalikud elanikud tunnevad end hüljatuna.

VChK-OGPU Telegrami kanal teatab, et Kurski oblasti piiriäärsetes piirkondades, kus kogu nädala on kestnud lahingud, ei ole politseid, tuletõrjujaid, arste ega administratsiooni esindajaid.

Kanal väidab, et külade ja linnade hülgamine on muutunud ulatusliku rüüstamise katalüsaatoriks. Korra rikkumine toimub venelaste endi poolt, kuigi pole selge, kas selle eest vastutavad võimalust ära kasutavad tsiviilisikud või distsiplineerimata sõdurid.

"Nad röövivad poode, Korenevos on toimunud täielik kokkuvarisemine, supermarket lihtsalt hävitati. Pole vett, gaasi ega elektrit," rääkis üks kohalik elanik. "Organiseeritud evakueerimist ei toimunud, ja kui toimus, siis miks me ei kuulnud sellest midagi (Korenevo äärealal) Lobanovkas?"

Putin korraldas näidiskoosoleku enda maine päästmiseks

Venemaa president Vladimir Putin püüab endiselt jätta endast muljet kui teadlikust olukorra haldajast Ukraina-Venemaa piiri ääres ning nihutab vastutuse piirkonnas toimuvate Ukraina sissetungiga seotud probleemide eest teistele Venemaa sõjaväe- ja valitsusametnikele, kirjutas ISW.

Putin pidas 12. augustil kohtumise Venemaa sõjaväe, julgeoleku, föderaalsete ja piirkondlike valitsusametnikega Belgorodi, Brjanski ja Kurski oblastite olukorra kohta, mille käigus andis ta ülesandeid Venemaa sõjaväe ja julgeolekustruktuuridele Kurski oblastis ning esitas oma hinnanguid poliitilisele olukorrale Venemaal Ukraina sissetungi valguses.

Putin noomis Kurski oblasti kuberneri kohusetäitjat Aleksei Smirnovi, kuna too rääkis probleemidest, mida Putin pidas Venemaa kaitseministeeriumi ainuõiguseks. Ta käskis Smirnovil keskenduda vaid Kurski oblasti sotsiaalmajanduslikule olukorrale.

Putin ei nõustunud ka asepeaminister Denis Manturovi väitega, et kõik muud probleemid on kontrolli all. Ta märkis, et Manturov ei rääkinud mitmetest olulistest sotsiaalsetest probleemidest.

Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov palus Putinilt otse, et ta rakendaks teatud sotsiaalpoliitikat Belgorodi oblasti tsiviilisikute abistamiseks, kuid nii Gladkov kui ka Brjanski oblasti kuberner Aleksandr Bogomaz vältisid Putini pahameelt ja ei kommenteerinud sõjalisi küsimusi.

Putini väide, et igal ametnikul on ainult üks vastutusvaldkond, on kontrastiks tema püüdele end kujutada võimeka juhina, kes mõistab ja suudab hallata piiri äärset poliitilist, sotsiaalmajanduslikku ja sõjalist olukorda.

Kreml avaldas kaadrid ja tekstid, milles Brjanski, Belgorodi ja Kurski oblastite juhid esitasid Putinile aruandeid probleemidest, millega Venemaa piirkondlikud võimud praegu silmitsi seisavad — tõenäoliselt selleks, et avalikult kujutada piirkondade juhte vastutavatena nende probleemide eest ja Putini abi vajavatena. Kreml ei avaldanud kaadreid ega teksti kohtumise osast, kus Venemaa sõjaväe- ja julgeolekuametnikud tõenäoliselt Putinile aru andsid.

Kremli otsus avaldada video kohtumisest saadab selge sõnumi teistele valitsusametnikele, et nad hoiduksid kommentaaridest Kremli, Venemaa sõjaväe ja Venemaa julgeolekujõudude otsuste ja operatsioonide kohta Ukraina vägede Venemaalt välja tõrjumiseks ning seotud tsiviilprobleemide lahendamiseks.

Venemaa opositsiooniväljaanne Verstka teatas 8. augustil, et Venemaa kaitsekomiteele lähedase allika sõnul on Venemaa presidendi administratsioon soovitanud Venemaa ametnikel mitte kommenteerida sündmusi Kurski oblastis kuni edasise teavituseni või arutada seda võimalikult lühidalt ja viidata ainult ametlikele avaldustele.

Putin ja Venemaa kõrgemad sõjaväe- ja julgeolekuametnikud püüavad tõenäoliselt kontrollida ametlikke narratiive olukorra kohta Kurski oblastis ja vältida sisemist rahulolematust, mis võiks ohustada Kremli stabiilsust.

Putin andis Ukraina-Venemaa piiri piirkonnas Venemaa kaitseministeeriumile, föderaalsele julgeolekuteenistusele (FSB) ja Rosgvardiale kattuvad ülesanded — mis veelgi enam rõhutab, et Venemaa väegrupp Kurski oblastis vaevleb ühtse juhtimis- ja kontrollistruktuuri loomisega, mis on vajalik operatsioonide koordineerimiseks.

Putin ütles, et Venemaa kaitseministeeriumi peamine ülesanne on tõrjuda Ukraina väed Venemaa territooriumilt välja. Putin andis Venemaa kaitseministeeriumile ja piiriteenistusele (mis allub FSB-le) ülesande tagada riigipiiri usaldusväärne kaitse. Putin ütles, et FSB ja Rosgvardia peavad võitlema [Ukraina] sabotaaži- ja luuregruppidega, samas kui Rosgvardia viib läbi oma lahingumissioone.

Kurski oblasti kuberner Aleksei Smirnov väitis, et Venemaa vägedel on probleemid, kuna selget rindejoont pole ja pole selge, kus asuvad Ukraina sõjaväeüksused.

Putin väitis, et Ukraina võib Kurski oblastis operatsioone läbi viia, et parandada oma läbirääkimispositsiooni tulevikus. Putini hinnang vihjab sellele, et Ukraina on huvitatud läbirääkimistest — õõnestades Kremli pidevaid püüdeid kujutada Ukrainat kui sellist, kes ei soovi läbirääkimisi pidada. Putin väitis ka, et Ukraina võib Kurski oblastis operatsioone läbi viia, et takistada Venemaa edasiliikumist Ida-Ukrainas ja destabiliseerida Venemaa sisepoliitilist olukorda.

Iroonilisel kombel on Putin süüdistanud Ukraina vägesid tsiviilisikute ja -taristu ründamises ning tuumajaamade ohustamises – praktika, mida Venemaa on rakendanud sõja jooksul korduvalt.

ISW: Ukraina väed jätkavad Kurskis pealetungi

Ukraina väed paistavad Kurski oblastis edasi liikuvat, hoolimata hiljutistest sõjablogijate väidetest, et Venemaa väed stabiliseerivad rindejoont Kurski oblastis, kirjutas USA sõjauuringute instituut (ISW).

Vene sõjablogijad väitsid 11. augustil, et Ukraina rünnakute aktiivsus Kurski oblastis vähenes. Siiski lükkas üks tuntud blogija need väited 12. augustil ümber ja märkis, et Venemaa väed on olukorra stabiliseerimisest kaugel, osaliselt halva juhtimise ja kontrolli puudumise tõttu.

Väidetavalt alustasid Ukraina väed uusi sissetunge Kurski lääneosas Slobodka-Ivanovka lähedal (Sumõ linnast loodes ja kahe kilomeetri kaugusel piirist), Tetkinos (Slobodka-Ivanovkast lõunas), Gordeevkas, Uspenkas ja Viktorovkas (kõik Sumõ linnast põhjas piki piiri ja Korenevost lõunas).

Vene allikad väitsid, et Ukraina väed vallutasid Slobodka-Ivanovka, Uspenivka ja Viktorovka.

Vene sõjablogijad väitsid, et lahingud jätkusid Snagosti lähedal (Korenevost lõunas) ja Kremjanoyes (Snagostist idas) ning et Ukraina väed ründavad Korenevost põhja ja lõuna suunas, püüdes asulast mööda pääseda.

Geolokatsiooni abil kindlaks tehtud kaadrid näitavad, et Ukraina väed on hiljuti edenenud Kremjanoões ja Žuravlist idas (Korenevost kirdes), ning Kremliga seotud sõjablogija väitis, et Ukraina väed edenesid Žuravlist põhja poole Obšži Kolodezi suunas (Korenevost kirdes).

Täiendavad kaadrid näitavad, et Ukraina väed edenesid hiljuti metsapiirkonnas Semjonovkast põhjas ja idas tõenäoliselt pataljoni suuruse mehhaniseeritud rünnaku käigus Kaučuki suunas, kuigi Ukraina edasitungi täpsed piirjooned pole selged.

Geolokatsiooni abil kindlaks tehtud kaadrid, mis avaldati 12. augustil, näitavad, et Ukraina väed tegutsesid hiljuti Sudžhas ja põhjapoolses Zaolešenkas (Sudžhast läänes), ning Vene sõjablogijad väitsid, et Ukraina väed on vallutanud Sudžha ja Spalnoje (Sudžhast kagus).

Täiendavad kaadrid näitavad, et Ukraina sõidukid tegutsesid põhjapoolses Giris (Sudžhast kagus) ja Vene väed varitsesid Ukraina vägesid Giri keskosas, mis viitab sellele, et Ukraina väed liikusid vähemalt ajutiselt asulasse, kuigi pole selge, kas Ukraina väed säilitavad selles piirkonnas positsioone. Ukraina väed tegutsesid hiljuti ka Darinos (Sudžhast loodes).

Vene kaitseministeerium väitis, et Vene väed tõrjusid tagasi Ukraina rünnaku Borki lähedal (Sudžhast kagus), mis viitab sellele, et Ukraina väed tõenäoliselt edenesid Girisse läänest.

Vene allikad väitsid, et Ukraina väed korraldasid ka piiriüleseid sissetunge soomusmasinate toel Sumõ oblastist loodes Gravoronist, Belgorodi oblastis Kolotilovka ja Prelesõe lähedal ning Gravoronist lõunas Bezõmeno lähedal.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 593 160 (võrdlus eelmise päevaga +1160);

- tankid 8455 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 16 385 (+17);

- suurtükisüsteemid 16 764 (+36);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1146 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 920 (+1);

- lennukid 366 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 13 491 (+19);

- tiibraketid 2426 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 22 649 (+59);

- laevad / paadid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2806 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.