Haridustöötajate liidu juhi Reemo Voltri hinnangul tähendab see sisuliselt, et täpselt nii palju õpetajaid on meil algaval õppeaastal puudu.

"Iga aastaga see arv väga olulisel määral tõuseb, kes ei vasta kvalifikatsioonile. Ja kui inimene ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, siis see tegelikult tähendab ka ju seda, et ta ei oska vastavalt ka nii hästi seda tööd teha ja see paneb väga suure löögi alla Eesti väga hea hariduse jätkusuutlikkuse," tõdes Voltri.

Ametiühingujuht lisas, et kvalifikatsioonita õpetajaid tuleb järjest enam juurde, kuna õpetajatel puudub kindlustunne.

"Valitsus ütleb kogu aeg, et õpetajaametit tuleb väärtustada, aga tegudes seda väga ei tehta. Kui ikkagi palgakäärid on nii suured ja vastutus tegelikult on väga suur ja ühiskonna ootused on õpetajaametile väga suured, töökoormus on suur ja karjäärivõimalusi praegusel hetkel tegelikult õpetajal ei ole, siis see ongi põhjus," rääkis ta.

Suhteliselt enim kvalifitseerimata õpetajaid on Järvamaal, kus nõuetele ei vasta 32 protsenti õpetajatest. Kõikides teistes maakondades on kvalifitseerimata õpetajate protsent 20 ligidal.

Paide gümnaasiumi direktor Margo Sootla sõnas, et nende koolis veel osad õpetajad õpivad ning mõned tuli sel suvel leida selleks, et kooliaasta üle elada.

"Sellel aastal oli ühe õpetaja lahkumise tõttu pisut keerulisem uut õpetajat leida. Aga on erinevaid aastaid, mõnikord on lihtsam, mõnikord on keerukam," ütles ta.

Sootla hinnangul on Järvamaal olukord kõige kehvem, sest sealne elukeskkond ei pruugi olla atraktiivne.

"Meil on olnud selliseid juhuseid, kus me oleme õpetaja võtnud ja andnud talle piisava toe, ta on saanud mentori toe, õpetaja on saanud oma kogemuse kätte, aga siis ta otsustab Järvamaalt lahkuda - mitte koolist ilmtingimata lahkuda, aga ta läheb siis kas Viljandisse, Tallinnasse, kuhugi mujale kus on tema jaoks atraktiivsem elukeskkond," rääkis Sootla.

Arvuliselt on enim kvalifikatsioonita õpetajaid Harjumaal, sest seal töötab ka kõige rohkem õpetajaid. Harjumaal on üldhariduses kokku üle 1500 kvalifikatsioonita õpetaja, mis moodustab 22 protsenti kõigist õpetajatest.

Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin ütles, et pealinna haridussüsteem on esimeseks septembriks valmis, kuid üleval on veel 103 õpetaja töökuulutused. Lisaks reaalainete õpetajatele otsivad linna koolid klassiõpetajaid, eesti keele õpetajaid ja ka tehnoloogiaõpetajaid.

"Oli natuke isegi üllatav, et tehnoloogiaõpetajaid, kes eesti keeles õpetaks, on raskem leida," märkis ta.

Ka üleriiklikult on enim kvalifikatsioonita tehnoloogiaõpetajaid, nad moodustavad 26 protsenti seda ainet õpetavatest õpetajatest. Sama palju on kvalifikatsioonita ka kehalise kasvatuse õpetajaid. Ka kõikide teiste ainete kvalifitseerimata õpetajate protsent asub 20 ligidal.

"See võib olla muidugi ka see, et jällegi arvatakse või ka juhtkonnad arvavad, et kehalise kasvatuse õpetajataks võib võtta ka kedagi teist ja võib-olla tullakse ka lihtsamalt kehalise kasvatuse õpetajaks kui võib-olla mõnda nii-öelda keerulisemat ainet õpetama. Kuigi tegelikult kõigis ainetes on väga oluline, et meil oleks professionaalsed õpetajad, kes tõesti suudavad kõige kasulikumalt nii-öelda seda ainet õpetada ja harjumusi tekitada," rääkis Voltri.

Ta tõi probleemina välja ka tugispetsialistide puuduse. Põhjus peitub selles, et varasemalt polnud koolidele lisatoetust, mis makstakse juhul, kui tugispetsialistidele tasutakse vähemalt õpetaja töötasu alammäära.

"Mõni aasta tagasi veel seda ei olnud ja siis ikkagi väga paljudes kohalikes omavalitsustes ikkagi nörritati neid tugispetsialiste ja sellest tulenevalt väga paljud on läinud ka meie ametist või meie sektorist üldse ära. Mõne aastaga kohe tagasi tuua ilmselt on väga keeruline, nii et selles mõttes on see olukord väga raske ja see teeb ka tegelikult õpetajaameti raskemaks. Kui meil on tegelikult ikkagi varajast märkamist ja individuaalset lähenemist, me ikkagi tahame tänapäeval aina rohkem õpilastele pakkuda, aga see tähendab ka seda, et nendele peaks ka individuaalsemalt suutma läheneda. Ja kui meil tugispetsialisti ei ole, siis see kõik langeb õpetaja õlule ja sealt tulenevalt on see veel keerulisem," kirjeldas Voltri.

Ka Jašinit paneb tugispetsialistide puudus muretsema. Hetkel otsib Tallinn 40 tugispetsialisti.

"40 tugispetsialisti Tallinna linna peale on ikkagi arvestav arv. Oleks parem tuju, kui neid inimesi kandideeriks rohkem," ütles ta.