Kuigi enamik poliitikakujundajaid usuvad, et palgatõusud ei too endaga kaasa inflatsiooni tõusu, on mõned majandusteadlased mures.

Saksamaal eeldatakse läbiräägitud palkade tõusu 2024. aastal 5,6 protsenti, tuginedes jaanuarist juunini sõlmitud kokkulepetele, teatas ametiühingute mõttekoda WSI.

Kuigi need tõusud ületavad oluliselt intressimäärade kujundajate kaheprotsendilist inflatsioonieesmärki, on Frankfurdi poliitikakujundajad oma prognoosides arvestanud kõrgendatud palgakasvuga.

Euroopa Keskpanga (EKP) rahulikkus kõrgema palgasurve suhtes tuleneb usust, et töötajad püüavad endiselt järjele jõuda pärast seda, kui inflatsioon oli nende ostujõudu vähendanud. Isegi kui selle aasta 5,6-protsendiline palgatõus arvesse võtta, on Saksa töötajate kaotustest aastatel 2021-2023 kompenseeritud vaid pool.

EKP president Christine Lagarde tõi juunis näitena 12-protsendilise palgakokkuleppe Saksamaa avaliku sektori töötajate jaoks — esimese kolme aasta jooksul. "Võite ette kujutada, et leping, mis sõlmitakse 2024. aastal ja hõlmab kaotatud ostujõudu aastatel 2021, 2022 ja 2023, on ilmselgelt väga märkimisväärne," ütles ta.

Turgudel on rohkem kui 90-protsendiline tõenäosus, et septembris toimub veel üks 25 baaspunktine kärbe, pärast seda, kui juunis alandati hoiuse määra neljalt protsendilt 3,75 protsendile.

Intressimäärade kujundajad usuvad, et ettevõtted kasutasid pandeemia järel kõrgete sisendkulude ja tugeva tarbijanõudluse kombinatsiooni hindade tõstmiseks ja kasumimarginaalide suurendamiseks. Nüüd, kui kasv on stagneerunud, kipuvad kasumimarginaalid kahanema. Tööpuudus püsib samal ajal madal, mis tähendab, et töötajad saavad nõuda palgatõusu.

Kuid mitte kõik intressimäärade kujundajad ei ole veendunud, et EKP suudab vältida seda, mida Lagarde on nimetanud "silm silma vastu inflatsiooniks".

Austria keskpanga president Robert Holzmann, kes oli juuni kärpe hääletamisel ainus juhtnõukogu liige, kes kärbet ei pooldanud, ütles, et euroala tööjõukulude tõus mõjutab piirkonna konkurentsivõimet.

"Potentsiaalne konkurentsivõime kaotus peaks julgustama palgaläbirääkijaid oma nõudmisi mõõdukamaks muutma ja ettevõtlussektorit investeerima tootlikkuse suurendamisse," ütles ta Financial Timesile. "Selles kontekstis on rahapoliitika kujundajad head nõu andnud, et nad vaataksid väga laialdast andmekogumit ja jääksid äärmiselt valvsaks."

Commerzbanki peaökonomist Jörg Krämer ütles, et keskpanga lähenemine palgasurvete juhtimisele on ohtlik. "Mida nüüd nimetatakse järele jõudmiseks, nimetati vanasti teise ringi efektiks," ütles ta.

Järgnevatel kuudel on oodata veelgi suuremaid palgakokkuleppeid. Saksamaa kõige mõjukam ametiühing IG Metall alustab septembris oma võitlust seitsmeprotsendilise palgatõusu eest 3,9 miljonile töötajale riigi metalli- ja elektroonikatööstuses.

Kollektiivläbirääkimised on Saksamaal eriti populaarsed ja hõlmavad ka umbes 80 protsenti töötajatest kogu euroalal.

Investorid on veendunud Lagarde'i sõnumis, et ettevõtete ja kodumajapidamiste käitumine näitab, et kõrgemad palgad ei vii tõenäoliselt palga-hinna spiraalini, mis kummitas Lääne majandusi 1970. aastatel, mil suured palgatõusud järgnesid naftahinna šokkidele ja raskendasid inflatsiooni kontrolli alla saamist.

EKP president on rõhutanud, et pärast tänavust 4,8-protsendilist tõusu on palgakokkulepped tõenäoliselt madalamad 2025. aastal ja veelgi madalamad järgmisel aastal.

"Üldine euroala majandus on pigem nõrk ja me näeme kasumimarginaalide vähenemist, kuna tootjad ei suuda praegu kõrgemaid tööjõukulusid oma klientidele edasi kanda," ütles DWS-i analüütik Ulrike Kastens.

Teised ütlevad, et keskpank peab siiski hoolikalt jälgima, kui kaua suure palgakokkuleppe jõud kestab. Düsseldorfi-põhise Makromajanduspoliitika Instituudi (IMK) uurimus näitab, et kasumite ja tööjõukulude vahe on praktiliselt kadunud.