Oluline neljapäeval, 15. augustil kell 22.40:

- Zelenski: Venemaa Sudža linn on nüüd Ukraina kontrolli all;

- Ukrainas sai Venemaa rünnakutes surma viis tsiviilelanikku;

- Venemaa kuulutas Belgorodi oblastis välja föderaalse eriolukorra;

- Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa hinnalise radari;

- USA kindrali hinnangul sõjas punaseid jooni enam pole;

- Ukraina relvajõud korraldasid rünnaku neljale Vene sõjaväelennuväljale;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit;

Zelenski: Venemaa Sudža linn on nüüd Ukraina kontrolli all

Ukraina väed on kontrollivad nüüd täielikult Venemaa Sudža linna, ütles president Volodõmõr Zelenski neljapäeval enam kui nädal pärast Kiievi sissetungi Venemaa territooriumile.

Ukraina relvajõudude ülem Oleksandr Sõrskõi ütles neljapäeval, et riik on Kurski oblastis vallutanud 82 asulat.

"Meie sõdurid on Kurski oblasti operatsioonide algusest peale jõudnud 35 kilomeetri sügavusele. Oleme võtnud kontrolli alla 1150 ruutkilomeetrit territooriumi ja 82 asulat," ütles Sõrskõi.

Sõrskõi ütles veel, et Ukraina sõjavägi lõi Kurski oblastisse haldusbüroo.

"Loodi sõjaväekomandandi büroo, et pidada korda ning rahuldada kontrollitavate alade elanike esmaseid vajadusi," ütles Sõrskõi.

Ukrainas sai Venemaa rünnakutes surma viis tsiviilelanikku

Venemaa rünnakutes Ukraina kolmele oblastile hukkus viis tsiviilelanikku, teatasid Ukraina võimud neljapäeval, kui Kiievi väed jätkasid oma pealetungi Venemaal.

Kaks inimest hukkus õhulöögis Harkivi oblastis ja üks suurtükirünnakus Donetski oblastis, teatasid kohalikud ametnikud. Lõuna-Ukrainas Hersoni oblastis hukkus droonirünnakus üks inimene ja teine ​​suri haiglas varasemas rünnakus saadud vigastustesse, teatasid võimud.

Ukraina eriüksus võttis Kurski oblastis vangi 102 Vene sõjaväelast

Ukraina julgeolekuteenistuse SBU erioperatsioonide keskuse "A" eriüksuslased võtsid kinni 102 Venemaa 488. kaardiväe motolaskurpolgu ja üksuse Ahmat sõjaväelast, ütles SBU allikas agentuurile Interfax.

"SBU eriüksuslased võtsid Kurski oblastis kinni 102 Vene sõjaväelast. See on kõige massilisem vaenlase vangivõtmine ühe korraga. Täiendame vahetusfondi!" ütles agentuuriga vestelnu neljapäeval.

Tema sõnul vallutasid ja puhastasid SBU eriüksused betoneeritud ja hästi kindlustatud maa-aluste kommunikatsioonide ja isikkoosseisu eluruumide, söökla, relvaruumi ja isegi saunaga kompanii tugipunkti.

"Vaenlane ei kavatsenud alistuda, seal oli küllaga toitu ja laskemoona," lisas agentuuriga vestelnu.

Venemaa väitis, et saadab Belgorodi oblastisse lisavägesid

Venemaa saadab Belgorodi oblastisse lisavägesid, et kaitsta piiri Ukraina sissetungi eest, mis juba käib Kurski oblastis, väitis kaitseminister neljapäeval.

Vene relvajõud on valmistunud "konkreetseteks sammudeks", et kaitsta Belgorodi oblastit Ukraina rünnakute eest, muu hulgas viiakse sinna täiendavaid vägesid, edastas ministeerium kaitseminister Andrei Beloussovi teate.

Venemaa kuulutas Belgorodi oblastis välja föderaalse eriolukorra

10 päeva pärast Ukraina sissetungi Venemaale, kuulutas Venemaa hädaolukordade ministeerium 15. augustil Belgorodi oblastis välja föderaalse eriolukorra.

Ukraina väed sisenesid 6. augustil Kurski oblastisse Sumõ oblastist. Ukraina teatas 13. augustil, et nende sõjavägi on võtnud kontrolli alla 74 asulat selles piirkonnas.

Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov kuulutas 14. augustil välja eriolukorra, viidates piirkonna äärmiselt raskele olukorrale, ning teatas, et taotleb föderaalse eriolukorra väljakuulutamist.

Hädaolukordade minister Aleksandr Kurenkov teatas föderaalse eriolukorra väljakuulutamisest Venemaa valitsuse eriolukordade ennetamise ja likvideerimise komisjoni erakorralisel kohtumisel.

"Belgorodi oblasti võimud on korraldanud kõikehõlmava abi osutamise kannatanud elanikkonnale," ütles Kurenkov. "Kuid toimunu ulatus ei võimalda piirkonnal iseseisvalt kõrvaldada praeguse eriolukorra tagajärgi," lisas ta.

Hädaolukordade ministeerium teatas ka, et piirkonnas on teatatud põhjendamatust toidu- ja esmatarbekaupade hinnatõusust. Kurenkov andis väidetavalt korralduse föderaalsele monopoolivastasele teenistusele olukorra kontrollimiseks.

Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa hinnalise radari

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) sõjalise vastuluure ametnikud hävitasid koostöös riigi kaitsejõududega Venemaa Kasta radari Zaporižžja sõjapiirkonnas.

SBU pressiteenistuse teatel jälgisid ja tuvastasid julgeolekuteenistuse operatiivtöötajad Zaporižžja aktiivse sõjategevuse piirkonnas vaenlase 39N6 Kasta-2E2 radari asukoha ja avasid sellele tule. Selle radari maksumus algab konfiguratsioonist sõltuvalt 60 miljonist dollarist.

"See radar oli tegelikult Venemaa õhukaitse silmapaar, mis kontrollis meie õhuruumi. Vaenlane peitis selle tagalasse, maskeeris hoolikalt ja liigutas seda sageli. Kuid SBU 13. peadirektoraadi sõjalise vastuluure operatiivtöötajad jälitavad just selliseid väärtuslikke sihtmärke. Sel korral õnnestus neil radari asukoht välja selgitada ja see sihtmärgina hävitada," seisab avalduses.

SBU märkis, et edukas rünnak sai võimalikuks tänu tavakodanike annetustele, kuna SBU lahinguvälja jälgimisseadmed ja vaenlase radarite jälgimiseks vajalik varustus (mehitamata õhusõiduki juhtimispunkt, kaubik, mitu sülearvutit ja lisavarustus) osteti vabatahtlike kogutud rahaga Come Back Alive fondi kaudu.

Täiemahulise sõja algusest alates on erinevad SBU üksused hävitanud kokku 166 Venemaa õhukaitsesüsteemi ning 446 elektroonilise sõjapidamise ja signaalluure süsteemi.

USA kindrali hinnangul sõjas punaseid jooni enam pole

Ühendriikide armee endine ülem Euroopas kindralleitnant Ben Hodges avaldas kolmapäeval arvamust, et niiöelda punaseid jooni enam Venemaa ja Ukraina sõjas pole, vahendas neljapäeval meediakanal UNIAN.

"See lükkab ümber hirmu, et Vladimir Putin pingestab olukorda või kasutab tuumarelvi. Kõige hullem, mida ta tegi, oli see, et tulistas rakette Ukraina supermarketi pihta. Me hoidsime end liiga kaua tagasi," rääkis Hodges meediakanalile Deutche Welle antud intervjuus.

"Ukrainlased andsid meile õppetunni – isegi droonide täieliku leviku tingimustes on võimalik ette valmistada sellise mastaabiga operatsioone. Venemaa relvajõudude ülemjuhataja Gerasimov ja Venemaa kindralstaap muidugi ignoreerisid luuresignaale, et Ukraina kavatseb rünnata," seletas kindral.

Samas rõhutas kindralleitnant, et Ukraina ei ole huvitatud Venemaa territooriumi hõivamisest. Hodgesi sõnul sunnib see operatsioon aga Venemaad oma tegevust ümber hindama.

Kindral märkis, et nii kaitseb Ukraina end Venemaa rünnakute eest.

"See on klassikaline töötav sõjaline doktriin – vali õige hetk, tõmba vaenlase tähelepanu kõrvale ja vähenda survet ülejäänud vägedele," kiitis Hodges.

President Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäeval, et Ukraina väed on Venemaal Kurski piirkonnas hästi edenenud.

"Täna oleme Kurski piirkonnas hästi edenenud. Me saavutame oma strateegilise eesmärgi," ütles Zelenskõi oma õhtukõnes.

"Kurski oblastis liigume me edasi. Päeva algusest saadik eri piirkondades kilomeeter kuni kaks. Ja üle 100 vangi võetud Vene sõjaväelase samal aja jooksul. See kiirendab meie poiste ja tüdrukute kojutulekut," ütles riigipea juba varem.

Ukraina relvajõud korraldasid rünnaku neljale Vene sõjaväelennuväljale

14. augusti ööl ründasid Ukraina relvajõudude õhujõudude ja erioperatsioonide üksused koos Ukraina julgeolekuteenistuse ja kaitseluurega nelja lennuvälja Venemaa Voroneži, Kurski ja Nižni Novgorodi oblastites.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas sellest Facebookis, vahendab Ukrinform.

Rünnati Khalino, Savasleika, Borisoglebski ja Baltimore sõjaväelennuvälju.

Peastaabi andmetel asuvad nendel lennuväljadel Venemaa armee lennuväeüksused, Su-34 pommitajad, Su-35 hävitajad ja muud sõjalennukid.

Rünnakute peamised sihtmärgid olid kütuse- ja määrdeainete laod ning lennundusrelvad.

"Rünnaku tulemusi täpsustatakse. Kaitseväe kõigi komponentide koordineeritud lahingutöö jätkub," rõhutas peastaap.

Varem ütles allikas Ukraina julgeolekuteenistusest Ukrinformile, et julgeolekuteenistuse ja kaitseväe kaugmaa ründedroonid tegid ööl vastu 14. augustit seni suurima rünnaku Venemaa sõjaväelennuväljadele - Voronežis, Kurskis, Savasleikas ja Borisoglebskis.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 595 620 (võrdlus eelmise päevaga +1220);

- tankid 8484 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 16 426 (+24);

- suurtükisüsteemid 16 868 (+47);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1154 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 922 (+1);

- lennukid 367 (+1);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 13 598 (+50);

- tiibraketid 2428 (+2);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 22 775 (+65);

- laevad / paadid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2813 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.