Osaühingu Mägede põldudel Imaveres jääb taliviljade saagikus loodetule veidi alla, kuid hernes ja kaer kannavad üsna korralikku saaki.

Ettevõtte omanik Raido Allsaar ütles "Aktuaalsele kaamerale", et talle teeb muret hoopis taliraps, mida tuleb viljavahelduse nõude pärast kasvatada, kuigi see on viimasel kolmel aastal olnud üsna mõttetu.

"Kui mõni aasta tagasi süsteemsed insektitsiidid ära kaotati, siis on putukate tõrjumine rapsipõllust lootusetu. Ja arvestades soojenevat kliimat on meil kolmel aastal tulnud sellised massilised putukarünnakud, et lihtsalt süüakse see raps ära," selgitas Allsaar.

"Kümme aastat käis niimoodi, et tegid ühe korra putukatõrje ära, asi unustatud. Nüüd käid neli korda, viis korda ja tolku pole. Kus siin see jalajälje vähendamine ja keskkonna hoidmine on? Arusaamatu. Ja lisaks veel saaki ka ei saa. Puhas miinus, olematu tera," rääkis ta.

Kui parematel aastatel sai Allsaar rapsiseemneid neli tonni hektarilt, siis tänavuseks saagiks prognoosib ta vaid tonni jagu hektari kohta.

"Tegelikult on see miinusprojekt, aga olgem ausad, meil ju nõutakse. Ega ühtepidi ei saagi ainult teravilja kasvatada, tuleks rapsi kasvatada või kaunvilja, aga ega need satikad pistavad selle kaunvilja ka nahka," ütles ta.

Olukord pole sugugi parem Põltsamaa külje all tegutsevas Mällikvere põllumajandusühistus, kus rapsisaak kujunes kuni kolm korda loodetust kesisemaks.

"Kevadine külm, õitsemisperioodil põud ja kuumus. Ei osakagi öelda, mis kõige suurema kahju tegi. Aga see suvine tohutu putukate rünne – need kõik on ikka tõsise jälje jätnud sellele sel aastal," rääkis Mällikvere PÜ juht Kaimar Kaljuste.

Mõni põllumees kavatseb rapsikasvatusest loobuda.

"Võib-olla tulevikus ei kasvatagi enam, sest Lõuna-Eestis tean väga palju tuttavaid, kes ei külva enam sel aastal," ütles Kaljuste.