Mälksoo rääkis "Aktuaalses kaameras", et Ukraina on rahvusvahelise õiguse järgi õigus Venemaa pinnal sõda pidada, kuna on sõjas see pool, kes langes agressiooni ohvriks.

"Tõsi on see, et enesekaitse õiguse teostamisel on ka mingid asjad, millest tuleb kinni pidada," märkis Mälksoo. "See peab olema proportsionaalne. Hinnang sellest tuleb selle agressiooni teostava riigi eesmärkidest selles sõjas, mis on ka territooriumite enda külge liitmine, anneksioon – mulle tundub, et Ukraina lihtsalt praegu vastab sellele."

Ta märkis, et lisaks rahvusvahelise õigusele, on tegevusel Kurskis ka poliitiline külg seoses lääneriikide relvade kasutamisega.

"Me ei tea neid kokkuleppeid ja lubadusi, mis ka Ukraina on andud, et relvi saada läänest," ütles Mälksoo. "Näiteks mina ise panin tähele, seda uudist, et Saksamaa on öelnud, et korraga ei ole piisavalt rahastust järgmises eelarves Ukraina relvastamiseks, mis võib olla seotud selle Venemaa territooriumile tungimisega kui ka muidugi selle Nord Streami uudisega. Muus osas me räägime pigem sellest sümboolikast, et mis siis suurriiki, suurrahvast võib ärritada, et tungitakse nende territooriumile."

Saatejuht küsis, mis on rahvusvahelise õiguse järgi need punased jooned, millest Ukraina üle astuda ei tohi.

Mälksoo selgitas, et Ukraina hakkab teostama sel piirialal okupatsiooni ning muutub selles kontekstis okupatsioonivõimuks. "Lisaks inimõigustele, millest tavapäraselt tuleb kinni pidada – sa ei lähe lihtsalt tsiviilelanikule midagi tegema –, siis on olemas ka eraldi spetsiifilised okupatsiooni reeglid, mis puudutavad avaliku vara kasutamist, eraomandi kasutamist ja muidugi ka inimõigusi," ütles ta.

Saatejuht uuris, kas ukrainlastele tekivad ka kohustused. Ta tõi näitena okupeeritud aladele mahajäetud loomade eest hoolitsemise.

"Neile langevad okupatsioonivõimu kohustused. Ma ei tea, kas nad esimeses järjekorras jaksavad nende mahajäetud loomade eest hoolitseda. Ma arvan, et inimlikkuse põhimõtted kehtivad ka okupatsiooniajal ja neid asju tehakse selles kiiruses, selles järjekorras, kui seda teha jõutakse," rääkis Mälksoo.

Saatejuht küsis Mälksoolt, kas rahvusvahelise õiguse eksperdina on huvitav ja õpetlik Kurskis toimuvat jälgida.

"Ikka on, aga seal on ka palju ärevat," vastas Mälksoo. "Me ei tohi kunagi unustada seda, et ka meie oleme piiririik ja ükskõik missugused on meie sümpaatiad selles maailmas, kelle poolt me ka ei oleks, meil on ka omad huvid. Me tahame tegelikult seda, et need asjad ei jõuaks meieni."