Kolonelleitnant Mattias Puusepp rääkis ETV saates "Ukraina stuudio", et Ukraina vägede tegutsemine Kurski oblastis läheb edasi.

"Praeguse info kohaselt võib öelda, et ukrainlaste kasakaretk Kurski oblastis jätkub veel. Ma arvan, et kuna venelased ei ole suutnud sinna midagi tõsisemat neile ette panna, siis ukrainlased tegutsevad nagu voolav vesi ehk lähevad sinna, kuhu nad saavad minna. Ja ilmselt praegu kõik need manööversõja klassikud nutavad rõõmupisaraid ja näevad, et mobiilsus on taastunud, tehakse manöövreid ja Ukrainal läheb hästi," rääkis ta.

Jätkuvalt ei ole Puusepa sõnul aga teada Ukraina eesmärk Kurski oblastis. Puusepa hinnangul tundub praeguse seisuga, et Ukraina väed võtavad seal ära nii palju, kui neil lastakse võtta.

Kolonelleitnant tõdes, et enda kontrolli alla võetud maa-ala hoidmine Ukraina vägedel saab olema raske, kuid Vene vägedel selle tagasi vallutamine veel raskem.

"Umbes 5000 kuni 6000 ukrainlast seal Kurski kaarel tegutseb. Sõjaväelises mõistes kehtib raudreegel, et ründajal peab olema vähemalt kolmekordne ülekaal. Selleks, et nad sealt välja tõrjuda, peaks venelased umbes 15 000- kuni 20 000-liikmelise grupeeringu looma, kellega see maa-ala tagasi võtta. Praegu ei paista seda kuskilt veel tekkimas," rääkis Puusepp, kelle hinnangul on praegu Kurski oblastis Ukraina ja Vene sõjaväelaste arv enam-vähem võrdne.

Puusepp märkis, et Kurski oblastis olevad Vene väed on ka killustunud ja seetõttu on keeruline edu saavutada.

"Ma arvan, et lähipäevadel, lähinädalatel maksimum, mida Vene Föderatsioon suudab saavutada seal, on see, et nad blokeerivad ukrainlaste sellise kerge või lihtsa edasiliikumise ära. Aga et nüüd hakata seda tagasi keerama, siis me räägime nädalatest või kuudest, kui ukrainlased teevad õigeid otsuseid, valivad õige maastiku, kui asuvad kaitsele ja tagavad ka selle, et need üksused oleks kaetud õhutõrjega, et seal oleks piisavalt kaugtuld. Nii et dilemmasid jagub. Ei kadesta seda kindralit, kes seda Vene grupeeringut seal juhib," rääkis Puusepp.

Lisaks ei ole Puusepa hinnangul Venemaal praegu piisavalt reserve, keda kiiresti Kurski oblastisse sõdima viia.

"Praegu toimub ilmselt igasugune üksuste kokku kraapimine sealt, kust võtta saab. Jah, venelased on määranud sinna operatsiooniülema, aga nüüd kõik see mosaiik üksustest, mis sinna kokku toimetatakse, saada ühtse juhtimise alla ja saada aru, kus on nüüd see kõige ohtlikum suund, millega on vaja tegeleda ja mida üleüldse on vaja teha, et ukrainlastele nii-öelda tamm ette panna, see võtab veel aega," ütles ta.

Seda, kas Ukraina pealetung Kurski oblastis võib tuua kaasa mõju Ukrainas olevatel rindelõikudel, Puusepa sõnul praegu näha ei ole.

"See on üks sõjapidamise võlusid, et ei pea ju alati võitlema vastase tugevusega. Ukrainlased leidsid selle nõrga koha ja sinna nad ka suskasid. Kas see nüüd toob kaasa mingisuguse efekti nende rinde raskematel lõikudel, et Venemaa loobub seal ründamast, hetkel veel seda väga näha ei ole," ütles Puusepp.

"Aga mingil hetkel Venemaa relvajõud peavad tegema ka valiku, kas jätkavad rünnakut Pokrovskis, laiemalt üldse Donbassis või panevad selle seisma ja tegelevad nüüd Kurskiga ka. Ma arvan, et selle dilemma tõenäoliselt võib-olla isegi lahendab ära poliitiline juhtkond ehk (Venemaa liider Vladimir) Putin oma lähiringiga. Kui see Kurski suuna surve muutub piisavalt suureks, nad ei suuda seda nii-öelda kaant peal hoida kogu meedial ja see puhutakse suuremaks, siis võib-olla antakse lihtsalt Moskvast käsk, et kuulge, mehed, tegelege nüüd selle Kurskiga ka, las see Donbass siis jääb seisma," lisas ta.