WSJ: Nord Streami paljastused häirivad Poola-Saksa suhteid

Saksamaa võimude hiljuti avalikustatud uurimistulemused Nord Streami gaasijuhtme õhkimise süüdlaste kohta on tekitanud tüli Berliini ja Varssavi vahel, kuna Poola ei kiirustanud ukrainlasest kahtlusaluse kinnipidamisega ning see sai kodumaale põgeneda, kirjutas ajaleht The Wall Street Journal (WSJ).
Poola võimud ei täitnud vahistamismäärust, mille Saksa ametnikud olid juunis väljastanud ühe kahtlustava kinnipidamiseks. Gaasitoru plahvatuses korraldajateks peetava purjejahi kuueliikmelise meeskonna üks liige, kelle nime pole Saksa võimud avaldanud, põgenes seejärel oma kodumaale Ukrainasse, mis oma kodanikke välja ei anna. See põhjustas Saksamaal rahulolematust, kirjutas WSJ esmaspäeval.
Õli lisas omalt poolt tulle Poola peaminister Donald Tusk, kes tegi laupäeval sotsiaalmeediaplatvormil X postituse, milles kritiseeris seda, et Venemaalt läbi Läänemere otse Saksamaale gaasi transportiv maailma suurim avamere kaheosaline torujuhtmesüsteem üldse ehitati.
"Kõigile Nord Stream 1 ja 2 algatajatele ja patroonidele. Ainus, mida peaksite täna sellega seoses tegema, on vabandust paluda ja vaikida," kirjutas Tusk.
To all the initiators and patrons of Nord Stream 1 and 2. The only thing you should do today about it is apologise and keep quiet.
— Donald Tusk (@donaldtusk) August 17, 2024
Eelmise nädala lõpus saatsid Poola prokurörid oma Saksa kolleegidele ametliku kirja, et teavitada neid kahtlustatava riigist lahkumisest. Kirjas küsiti, kas Saksa uurijad oleksid endiselt huvitatud sellest, et Poola võimud otsiksid läbi kahtlusaluse Varssavi lähedal asuva maja, vahendas WSJ asjaga kursis olevate inimeste infot.
Saksa ametivõimud pidasid seda kirja aga solvavaks, kuna Poola võimud ei olnud nende hinnangul vahistamismäärust täitnud.
Poola prokurörid teatasid avalikult, et ei võtnud kahtlusalust kohe kinni, kuna nende Saksa kolleegid tegid tema kinnipidamist taotledes vea – jättes kahtlustatava aadressi Euroopa registrisse kandmata. Saksa võimud aga eitavad seda.
Poola võimud ütlesid seejärel, et riigi sisejulgeolekuteenistus ABW peab enne vahistamist asja üle vaatama.
Poola, nagu ka USA ja ka mitmed teised Saksamaa liitlased, oli Nord Streami ehitamise vastu alates selle algatamisest peaaegu 20 aastat tagasi. Saksamaa valitsused, eriti endise kantsleri Angela Merkeli juhitud valitsused jätkasid aga torujuhtmete ehitamist vaatamata teiste riikide vastuväidetele, mis viitasid sellele, et Ida-Euroopa riikidest mööda minev toru annab Venemaale võimaluse neid ja ka Saksamaad survestada. Saksamaa jätkas Nord Stream 2-ga isegi pärast seda, kui Venemaa tungis 2014. aastal esmakordselt Ukrainasse ja annekteeris Krimmi.
Tuski avaldus peegeldas Poolas valitsevat kaljukindlat konsensust, ütles riikliku julgeoleku nõunik Jacek Siewiera, kelle nimetas ametisse veel eelmine võimupartei, mis on nüüd opositsioonis, edastas WSJ.
Saksa poliitikud üle kogu poliitilise spektri olid aga Tuski avalduse üle hämmeldunud, kuid otsustasid mitte reageerida, et vältida vaidluse eskaleerumist ajal, mil kaks NATO liitlast peavad tegema koostööd, et toetada Ukrainat võitluses Venemaa vastu, kirjeldas leht viitega asjaga kursis olevatele inimestele. "[Vladimir] Putin on meie ühine vaenlane ja meil kõigil oleks hea seda meeles pidada," olevat üks Saksamaa minister öelnud.
Esmaspäeval lisas aga õli tulle Venemaa, mis esitas Saksamaale kaebuse Nord Streami uurimise väheste edusammude pärast ja palus kiiremas korras konsultatasioone, et arutada seda, kuidas Saksamaa täidab oma rahvusvahelisi kohustusi terrorismivastases võitluses, ütles Vene välisministeeriumi Euroopa kolmanda osakonna direktor Oleg Tjapkin. Ta hoiatas torujuhtmed lõhkunud plahvatuste uurimise lõpetamise eest, kui nende tellijaid ei tuvastata.
Nädalavahetusel avalikuks saanud vaidlus Varssavi ja Berliini vahel oli kestnud juba kuid. Mõned Saksa uurijad ja poliitikud väidavad, et Poola võimud püüdsid teadlikult uurimist eksitada. Saksa uurijate sõnul keeldusid Poola võimud juba eelmisel aastal andmast turvakaamera kaadreid ühes Poola sadamas sildunud jahist ja piirkonnast pärit mobiilside andmeid, väitis WSJ.
Poola sisejulgeolekuteenistus ABW lükkas need väited aga tagasi ja teatas, et selliseid videokaadreid pole. Poola prokurörid ütlesid, et kaadrid kirjutati tavapärase korra kohaselt 30 päeva pärast üle.
Poolal ja Saksamaal on omavahel pikk piir ning nende politseijõud teevad nii tihedat koostööd, et on andnud teineteisele volitused oma territooriumi piirialadel tegutseda. Seetõttu muutusid Saksa võimud ärevaks, kui Poola prokurörid ütlesid, et nad ei saa kahtlustatavat vahistada enne, kui ABW on asjaga kursis olevate inimeste sõnul juhtumi läbi vaadanud. Selle peale otsustas Berliin viia juhtumi Poola valitsuse tippu.
2. juulil osales Saksa kantsler Olaf Scholzi koos rühma oma valitsuse ministritega Varssavis ühisistungil Tuski valitsusega. Kahe kabineti liikmete kohtumine on pikaajaline traditsioon, et edendada suhteid kahe rahva vahel, kellel on Teise maailmasõjani ulatuv valulik ajalugu. Seal palusid Saksa ministrid oma Poola kolleegidel tagada orderi täideviimine, ütles üks aruteludega kursis inimene, lehele. Aga poolakad keeldusid, lisas see allikas.
Üks kõrge Poola ametnik olevat eraviisilises vestluses oma Saksa kolleegile öelnud, et kõigile potentsiaalsetele kahtlusalustele, kes võisid mängida rolli torujuhtmete hävitamises, tuleks vahistamise asemel anda medalid, märkis WSJ.
Seejärel sõitis kahtlusalune uurimisega kursis olevate inimeste sõnul 6. juulil Poolast autoga Ukrainasse. Arvatakse, et kõik Saksamaa uurimise kahtlusalused viibivad Ukrainas, mis ei anna oma kodanikke välja.
Saksa meedia teatas eelmisel nädalal, et Saksa kohus andis välja esimese vahistamismääruse Nord Streami purustamise asjas, milles osalemises kahtlustatakse Ukraina kodanikku Volodõmõr Z., kes viibis veel hiljuti Poolas. Uurimises peetakse kahtlustatavateks veel kahte Ukraina kodanikku, sealhulgas ühte naist, kes võisid samuti rünnakutes osaleda, viies sukeldujatena lõhkeained torujuhtmete külge.
Toimetaja: Mait Ots