"Ukraina osalus Nord Streami plahvatustes on täielik mõttetus. Ukraina jaoks ei olnud sellisel teol mingit praktilist mõtet," ütles presidendi abi Mõhhailo Podoljak AFP-le.

2022. aasta septembri lõpus avastati Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 gaasitorus lekked. Mitmed lääneriigid, sealhulgas USA nimetasid plahvatusi tahtlikuks sabotaažiks.

Meedias levivad nüüd taas väited, et Kiiev oli seotud gaasijuhtmete sabotaažiga. Kolmapäeval kirjutas meedia, et Saksamaa kohus andis välja ka esimese määruse Nord Streami rünnaku asjus ning otsitavaks isikuks on ukrainlane.

Neljapäeval kirjutas ajaleht The Wall Street Journal, et joomingu käigus tekkis Ukraina ärimeestel ja ohvitseridel mõte, et tuleks lasta õhku Nord Stream.

Kõnealune jooming toimus 2022. aasta mais ja lõpuks viidi sabotaažiga seotud plaanidega kurssi ka president Volodõmõr Zelenski. Seejärel hakkas asja vedama toonane Ukraina relvajõudude juhataja Valeri Zalužnõi. 

Ukrainlaste plaanist sai haisu ninna aga USA Luure Keskagentuur (CIA), mis pöördus seejärel Zelenski poole ja palus, et ta tõmbaks sellele plaanile pidurit. Zelenski käskiski siis Nord Streami torude ründamisest loobuda, kuid väidetavalt läks Zalužnõi selle plaaniga siiski edasi.