Eelmisel õppeaastal kutsehariduskoolides käinud õpilastest olid 58 protsenti täiskasvanud, kes omandasid lisaoskusi. Kutseõppuritest veerandil on kõrgharidus juba käes.

Haridusministeeriumi kutsehariduse ja -oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige sõnul ei laieneks regulatsioon kõigile täiskasvanud õppijatele.

"Me ei adresseeri mitte täiskasvanut õppijana, vaid me adresseerime mingisuguseid konkreetseid kriteeriume. Ehk on sariõppimine, on kõrghariduse järgne madalamale tasemele suundumine, kus me näeme, et peaks jääma teatud ajalõtk ja me adresseerime ka õppija õpikäitumist," selgitas Laasi-Õige ERR-ile.

Laasi-Õige sõnul on täiskasvanute eesmärgid kutseõppesse kandideerimisel erinevad. Paljud soovivad teha karjääripööret, kuid mitmed tahavad ka lihtsalt uusi praktilisi oskusi omandada.

Aastate jooksul on ka välja kujunenud teatud erialad, kus lõpetajate tööhõive on madal.

"Joonistuvad küll välja paljuski need erialad, kus õppijad on pea sajaprotsendiliselt täiskasvanud," ütles Laasi-Õige. "Meil on tõesti käsitöö, aiandus, rätsepatöö, looduskeskkond, giidindus. Ja kui me vaatame nende erialast rakenduvust, siis need erialase rakendumise numbrid, nii-öelda ka ametliku statistika kohaselt, on ikkagi väga väikesed."

OSKA vanemanalüütik Siim Krusell ütles, et täiskasvanud kutseõppurite puhul on märgata suuremat huvi õpitu vastu võrreldes kuni 18-aastaste õppijatega.

"Nüüd eraldi küsimus ongi see, et kas see huvi rakendub ka hiljem erialase rakendumisena või ta siis jääb oskuseks, mida kasutatakse näiteks hobina," tõdes Krusell.

"Põhjuseid, miks erialaselt ei rakenduta on tegelikult ju erinevaid. Ühelt poolt võib tuua selle, et inimese õppima mineku eesmärk ongi algusest peale tegeleda õpituga kui hobina. Teiselt poolt võib ka nii olla, et minnakse küll õppima sooviga hiljem ka tööalaselt õpitut rakendada, aga siis selgub, et majanduses pole piisavalt nõudlust," lisas Krusell.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus on üks Eesti suurimaid kutseõppeasutusi. Kooli õppedirektor Kristi Aron ütles, et üle poole sel suvel kandideerinutest on täiskasvanud.

"Kandideeris meile 1201 täiskasvanut ja eelmisel aastal 1191 täiskasvanut. Ja üldse oli esimese prioriteediga kandideerijaid kokku 1800, mis tähendab seda, et üle 60 protsendi on meil täiskasvanud õpilaskandidaadid," rääkis Aron.

Tasuline kutseõpe võib mõne eriala enam löögi alla seada

Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin ütles "Aktuaalsele kaamerale", et praktikas tähendab täiskasvanute kutseõppe osaliselt maksu alla panemine seda, et kel raha pole, jääb ukse taha.

"Kui praegu me saame vastu võtta õppima peaaegu kõik, kes soovivad õppima tulla, siis edaspidi need, kes ei vasta nendele tingimustele, mis on ette pandud, ei saa tulla," ütles ta.

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor Arnold Pastak lisas, et löögi alla võivad sattuda ennekõike maamajandusega seotud erialad.

"Näiteks toiduainete tehnoloogia erialal on ainult täiskasvanud õppijad, rahvuslik käsitöö. Tõsi, nende õpilaste arvud ei ole seal väga suured. Ja põllumajanduses on üsna suured õpilaste arvud, sest põllumajanduses nõutakse toetuste saamiseks ka erialast haridust," selgitas Pastak.

ERR-i ajakirjanik Olev Kenk ütles, et on hobimesiniku õppeks siiani kasutanud mesinike liidu pakutud tasuta koolitusi, kuid kui ta peaks Olustveres aastase kursuse läbimiseks välja käima ühe kuupalga, siis ta ilmselt loobuks.

"Kindlasti see paljusid mõjutab. Oleneb ju sellest, kuidas kellelgi rahakott lubab. Kellel on tõsine huvi, see kindlasti tuleb vaatamata sellele tasulisele õppele ikkagi kooli," kommenteeris Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli mesindusõpetaja Valmar Lutsar.