Jaak Madisonist on nüüd saanud teie parteikaaslane. Kuidas kommenteerite?

Noh, kuidas? Hästi. Mees sai europarlamendi valimistel ligi 33 000 häält. Lahkus EKRE-st, mis on mulle isiklikult oluline. Rääkisime pikalt. Eile istusime vist kaks tundi, et leida ühisosa. Leidsime. Muidugi oleme mõnes asjas eriarvamusel, aga arvan, et saame neist üle. Ja näiteks maaelu või ühiskonna kihistumise küsimustes meil temaga eriarvamusi pole. Ta oskab tööd teha, tunneb keeli. Guugeldasin teda pikalt – viimasest ajast ma midagi rumalat ei märganud. Jaak on noor, aktiivne mees. Loodame, et kõik läheb hästi.

Mis te arvate, kas vene keel ilmub nende keelte loendisse, mida ta mingil määral räägib?

Meil ​​on olnud keskerakondlasi, kes ei osanud vene keelt, ja ka neid, kes oskasid, aga pärast unustasid. Tõsi, nad pole enam tsentristid. Madisoni kohta ei saa ma teile seda öelda, parem on tema enda käest küsida. Aga ta on väga hea suhtleja. Ja meie erakonnas on ka ilma temata neid, kes saavad valijatega vene keeles rääkida.

Euroopa Parlamendis olete teie ja Madison praegu eri fraktsioonides. Kas see olukord muutub?

Küsimust, kas peaksime poliitilist perekonda muutma, arutab nüüd volinike kogu. Pole saladus, et ütlesin umbes kaks aastat tagasi parteikongressil, et ma ei saa tegelikult aru, mida me ALDE-s (Liberaalide ja demokraatide allianss - toim) teeme. Aga kas ma olen täna valmis liituma ECR-iga (Euroopa konservatiivid ja reformistid - toim)? Ilmselt mitte. Arvan, et peaksime jääma sinna, kus me praegu oleme, aga ma pole veel kuulnud teise poole argumente. Kõik arutelud on veel ees. Aga veelkord, täna ma ei kujuta ette, et läheksin ECR-i.

Keskerakonna juht Mihhail Kõlvart avaldas lootust, et teist ja Jaak Madisonist saab Euroopa Parlamendis tõhus meeskond. See tähendab, et meeskonna liikmed võivad rahulikult olla eri fraktsioonides?

Jah. Selles pole midagi erakordset, et sama erakonna saadikud on erinevates fraktsioonides. Brüsselis tuleb seda ette. Mõnes mõttes võimaldab see isegi laiemat esindatust. Eri fraktsioonides võib isegi efektiivsem olla. Ühesõnaga – saame näha. Praegu on see küsimus täiesti lahtine.

Kas Madisoni tulek võib muuta Keskerakonna seisukohta mittekodanikelt ja Vene Föderatsiooni kodanikelt hääleõiguse äravõtmise suhtes?

Muidugi mitte.

Nii et Jaak peab leppima sellega, et Keskerakond on sellele resoluutselt vastu?

Ma kardan, et peab.

Millised võiksid olla teie ja Madisoni põhimõttelised erimeelsused?

Ennekõike on need liberaalsuse ja konservatiivsuse skaalal. Pean ennast liberaaliks. Aga nagu ma aru saan, siis niisuguseid puhtaid liberaale pole minu kauaaegsete parteikaaslaste hulgas palju, seega saavad minu lahkarvamused Jaaguga samasuguseks, nagu on minu lahkarvamused Anneli Otiga. Meie koostööd need ei sega.

Olete Madisoniga teineteist juba pikka aega tundnud, aga millal teie suhtlus tihedamaks läks?

See ei ole tihenenud. Suhtlen temaga, kui me lennukis kõrvuti istume. Aga seda, et läheksime koos kohvi jooma, pole olnud. Nemad joovad Riho Terrasega kohvi. Või mitte kohvi.

Kuidas Keskerakonna valijad sellesse suhtuvad, et Jaak Madison on nüüd tsentrist?

See sõltub suuresti Madisonist endast. Valijate reaktsioonis näen rohkem plusse kui miinuseid. Tean muidugi, et meie oponendid, sealhulgas endised parteikaaslased, kes Madisoni vahepealsel ajal enda ridadesse meelitasid, hakkavad nüüd täiest kõrist karjuma, et oh õudust, Madison läks Keskerakonda. Kuid see on selline ajutine kära.

Kui tõenäoline on, et Madisoni Keskerakonda astumise tõttu otsustab mõni liige välja astuda? Kas näiteks teie Narva piirkonna liikmed mõistavad seda sammu?

Arvan, et Narvas suhtutakse sellesse normaalselt. Liberaalsuse-konservatiivsuse skaalal sobib Madison küllaltki suurele hulgale narvalastele. Loodan, et erakonnast lahkujaid ei teki, kuigi arvestades seda, et inimesed liiguvad praegu parteide vahel nagu sipelgad, ei saa midagi välistada. Ometi loodan, et seda ei juhtu, kuna selleks on tehtud ettevalmistusi – inimestega on kohtutud, neile asju selgitatud.

Kas Keskerakond arvestab Jaak Madisoniga kui tugevdava jõuga ka 2025. aasta sügisel toimuvate Tallinna linnavolikogu valimiste kontekstis?

Iga poliitik, kes parteiga liitub, tugevdab seda. Olgu see enne kohalikke või mingeid muid valimisi. Tal on praegu Tallinna linnavolikogu saadiku mandaat. Nii et kõik on loogiline.

Eelmiste kohalike omavalitsuste valimiste eel tegite lobitööd seadusemuudatuse nimel, mis lubaks europarlamendi liikmetel kuuluda kohalike omavalitsuste volikokku, kuid elukohamuutuse tõttu pidite hiljem pealinna linnavolikogust lahkuma. Kas kandideerite 2025. aastal?

Tegin sama rumaluse, mida hiljem kordas Maria Jufereva-Skuratovski. Midagi pole teha. Aga loomulikult ma mõtlen nendele valimistele. Jumal tänatud, et mul on nüüd Tallinnas koht, kuhu end registreerida, ja kõik on aus – see on minu ema korter (Jana Toomi ema on munitsipaalpoliitik Margarita Tšernogorova – toim).

Kas usute, et Keskerakond suudab enne valimisi Tallinnas võimule naasta?

Ma ei taha spekuleerida. Selliseid küsimusi tuleks pigem esitada Mihhail Kõlvartile ja meie linnavolikogu saadikutele.

Kui Madisoni juurde tagasi tulla, siis teie endine kolleeg Keskerakonnast, praegune sotsiaaldemokraat Tanel Kiik kommenteeris tema parteivahetust sotsiaalmeedias ühe lausega: "In Memoriam: Eesti Keskerakond (1991-2024)". Mida sellest arvate?

Tahaksin vastata trükimusta mitte kannatavalt, aga hoian end tagasi. Kohe meenuvad 2019. aasta parlamendivalimiste järgsed sündmused. Oli teisipäev. Olin lennujaamas. Kaja Kallas helistas mulle ja ütles: "Tead, Jana, ma muutsin sotsiaaldemokraatidega koalitsiooni tegemise osas meelt, tahan teiega liidu moodustada." Ja see juhtus ajal, mil meie omad tegid juba täie hooga EKRE-ga koalitsiooni, ettekäändel, et Reformierakond ei taha olla koalitsioonis Keskerakonnaga.

Helistasin kohe Jüri Ratasele. Ta ei vastanud. Siis helistasin tema paremale käele Tanel Kiigele ja ütlesin talle: "Tanel, reformistid võtavad meid koalitsiooni, hurraa!" Selle peale vastas ta, et ei, me läheme EKRE-ga koalitsiooni. Just Kiik oli üks selle koalitsiooni arhitekte (2019. aasta aprillist 2021. aasta jaanuarini oli Eestis võimul Ratase valitsus, mille moodustasid Keskerakond, Isamaa ja EKRE – toim), ta oli selles valitsuses minister.

Mulle pakuti tookord ka ministrikohta, kuid ma keeldusin – ma ei tahtnud olla EKRE-ga ühes valitsuses. Ja nüüd julgeb Kiik midagi prääksuda EKRE-st juba lahkunud inimese kohta. Ta on valmis Keskerakonda torkima ainult sellepärast, et tal ei lastud selle esimeheks saada. Ja õigesti tehti.