Tallinna Nõmme gümnaasium, mis avas eelmisel aastal nelja paralleeli asemel vaid kolm, saab tänu soovijate rohkusele sel sügisel avada koguni viis paralleelklassi.

"Meil hakkab 10. klassides õppima 165 õpilast. Kevadel otsustasime, et peame avama vähemalt neli paralleeli, aga tuli avada hoopis viis ja väga suured klassid on," sõnas Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Karin Klemmer. 

"Tänavu me enam riigigümnaasiumite avamise mõju nii tugevalt ei tunneta. Eelmisel aastal küll. Siis olid riigigümnaasiumid uus asi ja sinna oli suur tung, aga nüüd on selgunud, et need suured mammutid siiski kõigile ei sobi. Kes seal õpivad, on rääkinud riigigümnaasiumitest ja enam pea ees noored sinna ei lähe," rääkis Klemmer.

Positiivsem seis on ka Tallinna ühisgümnaasiumis. Kui 2023/2024. õppeaastal avati kaks paralleeli, sest õpilased polnud piisavalt, siis algaval õppeaastal on koolis 80 õpilast ja taas kolm paralleeli.

"Kohti meil praegu veel on ja ka vestlused võimalike uute õpilastega käivad, kuid võrreldes eelmise aastaga on meil täituvus parem. Võibolla kümmekond õpilast on vähem, kui on traditsiooniliselt olnud, aga riigigümnaasiumite mõju pole sel aastal enam nii suur," ütles kooli direktor Mehis Pever.

Miks mullu eelistati rohkem riigigümnaasiume, oli Peveri sõnul "emotsionaalne teema".

Direktor: riik võiks proovida kätt ka täistsükli kooliga

Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik ütles, et nemad sellel kevadel oma kooli soovijate osas vähenemist ei näinud ja gümnaasiumiosa kokku tõmbama ei hakka.

"Ilmselt ka niipea sellist otsust vastu võtma ei pea. Arutame pigem sel õppeaastal, kas ja kuidas oleks võimalik järgnevatel aastatel vastuvõtuarvu suurendada. Aga see on hetkel idee ja planeerimise faasis," sõnas Kuustik.

Sel aastal hakkab Westholmi 10. klassides õppima 72 õpilast ehk avatakse kaks paralleelklassi. Eelmisel aastal oli õpilasi 67.

Kuustiku sõnul võib riigi- ja linnagümnaasiumite konkurents probleemiks osutuda, kui riik otsustaks hakata takistama munitsipaalkoolide võimalusi gümnaasiumiharidust pakkuda.

"Neljapäeval Tallinna koolijuhtide ülelinnalisel nõupidamisel rääkis haridusminister Kristina Kallas, et lähiaastatel Tallinnas õpilaste arvu vähenemist ette pole näha, seega ilmselt on vaja sisuliselt vaadata üle riigi ja KOV-ide osalus gümnaasiumihariduse andmisel," sõnas Kuustik.

"Samas ei oska me ette näha, mis saab siis, kui Tallinna ehitatakse juurde veel riigigümnaasiume, kas see kõik võib vähendada paljude koolide võimalusi ja suutlikkust võtta gümnaasiumisse õpilasi vastu piisaval hulgal või tuleb hakata teatud koolidel oma gümnaasiumiosasid sulgema. Kõik on võimalik, aga näen, et suure pildi nägemise võimet hetkel ministeeriumi kompetentsis piisavalt pole. Loodame, et see muutub ja suudetakse hakata tegema sisulisi otsuseid, mis muudab meie hariduse paremaks ja sisulisemaks," lausus Kuustik.

Et Tallinn peaks riigigümnaasiumite rajamisele kuidagi vastu olema, Kuustik ei leia. Küll aga häirib teda aastakümneid head haridust andnud süsteemi lõhkumine.

"Vastasseis tekitab vastasseisu ja kunstlikult millelegi vastu olla pole suurt mõtet. Koostöös ja sisulistes aruteludes selgub, mis võiks olla riigi ja Tallinna linna koostöö hariduse pakkumisel. Et oleks aus konkurents ja võrdlus, sooviksin näha kasvõi eksperimendi korras, kuidas riik loob ka ühe nn täistsükli kooli (1.-12. klassini) ja suudab sellega ära tõestada, et riik on hariduse andmisel parem omanik kui KOV," sõnas Kuustik.

"Sellesse viimasesse ma aga väga sügavalt ei usu, sest Eestis ja Tallinnas on erakordselt palju koole, kes on aastakümneid teinud eranditult head tööd ja pakkunud erakordselt head haridust. Mind pigem häirib süsteemide lõhkumine lõhkumise pärast. Ja tundub, et meie riigi haridusjuhid ei oska vahel kvaliteedil ja kvantiteedil vahet teha ja sellest on äärmiselt kahju," lisas Kuustik.  

Linnakoolidest kaob siiski sadu õpikohti

Et riigigümnaasiumite ja Tallinna gümnaasiumite vaheline konkurents on sellel aastal stabiliseerunud ja koolid rahunenud, kinnitas ka Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Krista Keedus.

"Sellel aastal on võib-olla pisut rahulikum – selline on koolide tagasiside meile olnud. Kui eelmisel aastal oli ebakindlust ja õpilaste liikumist suve jooksul rohkem, siis nüüd on noored juba pisut teadlikumad sellest, mida riigigümnaasiumid pakuvad ja mida pakuvad teised gümnaasiumid. Nii et suures pildis on olukord võib-olla natuke stabiilsem, kui oli mullu," rääkis Keedus.

Samas õpilaste arvus riigigümnaasiumite tulek linnakoolidele mõju siiski avaldab.

"Prognoosime, et meie munitsipaalgümnaasiumitesse astub sel aastal umbes 100 last vähem, kui oli eelmisel aastal," sõnas Keedus. See on omakorda saja õpilase võrra vähem kui üle-eelmisel aastal.

Keeduse sõnul on kõige enam riigigümnaasiumitest mõjutatud munitsipaalkoolid, mis asuvad riigikooli kõrval või on väga sarnase profiiliga.

"Üks koole, mida eelmine aasta ikkagi tõsiselt mõjutas, on Pelgulinna gümnaasium, kes on teinud otsuse koostöös haridusametiga, et nemad sellel sügisel kümnendat klassi ei ava," sõnas Keedus.

Keeduse sõnul on Mustamäe riigikool mõjutanud ka Mustamäe gümnaasiume. "Aga seal see mõju on võib-olla laialivalguvam, et teatud koole võib-olla natuke rohkem ja teatud koole vähem. Tõnismäe riigigümnaasium, kuna ta on väiksem, siis otsest mõju konkreetsele linnakoolile tal pole," lausus Keedus.

Kui palju õpilasi linnagümnaasiumites õppima hakkab, Keedus veel täpselt ei tea – arvud selguvad septembri alguses, kuid prognoos on 3500 10. klasside õpilast.

Riigigümnaasiumites on arvud selged: Mustamäe riigigümnaasiumi 10. klassis alustab 360 õpilast; Pelgulinnas 360 õpilast ja Tõnismäel 157 õpilast. Kokku 877 õpilast, mis on sama suurusjärk kui mullu.

Õpilased tulevad riigigümnaasiumitesse valdavalt Tallinna põhikoolidest ja mõningal määral lähivaldadest.

Tallinna neljas riigigümnaasium Lasnamäele

2029. aastal plaanib riik avada ka neljanda riigigümnaasiumi Tallinnas: Lasnamäel Mustakivi piirkonnas.

"Teenindame Lasnamäed ja Ida-Harjumaa õpilasi. Gümnasistid rändavad päris palju, kui neile pakkuda häid õppimisvõimalusi," ütles haridusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar.

Gümnaasiumikohti kavatsetakse pakkuda kokku 1080 õpilasele ja lennu suuruseks on 360 õpilast.

Riisaar rääkis, et linnaga on neil kooli rajamise suhtes teineteisemõistmine olemas.

Ka Krista Keedus haridusametist ütles, et riigiga astutakse Lasnamäe riigikooli rajamisel ühte sammu.

"Lasnamäel on koolikohtade puudus eelkõige põhikooli osas ja me tõesti otsime koolikohti lastele. Kui riigigümnaasium võimaldab ka seda, et seal koolide gümnaasiumiosa vähendada ja selle võrra saada põhikoolilastele rohkem ruumi, siis see on igati positiivne uudis," rääkis Keedus.

Lasnamäe riigigümnaasiumi ettevalmistus on kestnud pikalt, kuid riigi soov on sellel aastal arhitektuurivõistlus välja kuulutada.

Ministeeriumi sõnul sõltub kooli avamise aeg detailplaneeringu aruteludest: kui need lähevad kiiremini, siis saab kooli avada 2029, kui aeglasemalt, siis hiljemalt 2032. aastal.

Haridus- ja teadusministeerium on maakonnakeskustesse loonud uusi riigigümnaasiume. 2023. aasta sügisel jõudis järjekord Tallinnani ning avati kolm uut kooli: Mustamäe, Pelgulinna ja Tõnismäe riigigümnaasium.