Järgmise aasta alguses kasvab alkoholiaktsiis viie protsendi võrra. Kui koalitsioonikõneluste järel koostatud eelnõu seaduseks saab, lisandub sellele 2025. aasta keskel veel viis protsenti ning 2026. aasta alguses 10 protsenti. 2027. ja 2028. aastal kerkib alkoholiaktsiis veel viie protsendi võrra.

Rahandusministeerium püüab eelnõu seletuskirjas prognoosida, kuidas inimesed muutusele reageerivad. Suuresti võetakse aluseks möödunud kümnend, kui alkoholiaktsiis järsult kasvas ning inimesed koos maksurahaga Lätti sõitsid.

Ministeeriumi riigirahanduse talituse analüütik Merliin Laos märkis, et seekord tuleb arvesse võtta ka käibemaksu tõusu.

"Nende muudatuste tulemusel kindlasti me eeldame piirikaubanduse kasvu," sõnas Laos, kuid lisas kohe, et 2018. aastasse jäänud piirikaubanduse tippaeg ilmselt tagasi ei tule. "Hinnatõusud on ikkagi madalamad," sõnas ta.

Lätist võib tulla iga kaheksas õlle- ja iga kuues viinapudel

Kui tänavu toovad Eesti inimesed Lätist kaheksa protsenti lahjast ja 11 protsenti kangest alkoholist, siis 2026. aastal võib piirikaubanduse osakaal olla poole võrra suurem. See tähendab, et Lätist võib tulla 12 protsenti lahjast ja 16 protsenti kangest alkoholist.

Merliin Laose sõnul ei võta ministeeriumi prognoos arvesse pelgalt ratsionaalseid valikuid. Ka möödunud kümnendil sõitsid maksud Lätti osaliselt emotsiooni ajel.

Kusjuures 2018. aastal oli Läti piirikaubanduse osakaal Eesti õlletarbimisest 29 protsenti ja 2019. aastal 23 protsenti.

"Siin mängib rolli inimeste teadlikkus, see, kuidas nad otsust Lätti sõita enda jaoks defineerivad," rääkis Laos. "Kui neile piisab ütlemisest, et alkoholiaktsiis tõuseb, siis kindlasti on osa inimesi, kes selle peale otsustavad kohe, et nende ostud saavad nüüd toimuma Läti piiril. Ja nad võib-olla ei vaata, mis see hinnakasv tegelikult on."

Näiteks pooleliitrise õlle hinnale lisab aktsiisitõus paari aasta jooksul umbes 10 senti, pooleliitrise viinapudeli hinnale umbes 30 senti. Inimeste ostujõud samal ajal langeb, kuid ratsionaalset inimest võib see mõlemat pidi mõjutada.

"Ühest küljest ei ole meil vaba raha nii palju, et võtta ekstra ette see sõit. Ja teisest küljest jälle reaalse ostujõu langus võib-olla tõukab meid Lätti minema," arutles Laos.

Alkoholitarbimine väheneb

Samas ei maksa neil, kes Läti põhjapiiril alkoholiga kauplevad, loota, et nende läbimüük poole võrra kasvab. Suuresti inimeste ostujõu vähenemise tõttu on alkoholi tarbimine Eestis juba paar aastat langustrendis ning see trend jätkub.

Sestap prognoosib rahandusministeerium, et alkoholikoguste mõttes kasvab piirikaubandus pisut väiksema tempoga. Õlle puhul oodatakse, et 2026. aastaks kerkib piirikaubanduse maht 38 protsenti ja kange alkoholi puhul 22 protsenti.

Lihtsustatult võib öelda, et kui järgmiste aastate müügistatistika näitab Eestis alkoholitarbimise langust, siis umbes poole sellest võib kirjutada tõdemuse arvele, et inimesed joovadki vähem. Poole aga selle arvele, et inimesed käivad Lätis.

Soomlased ostavad meilt juba tänavu vähem alkoholi

Sarnaselt arengutega lõunapiiril prognoosib rahandusministeerium muutust ka soomlaste käitumises. Ministeerium usub, et paari aasta pärast ostavad turistid Eestist 14 protsenti vähem kanget ja 24 protsenti vähem lahjat alkoholi.

Soomlaste väiksemat huvi meie alkoholipoodide vastu märkas ministeerium juba mõnda aega tagasi. Kõige suurema hoobi andis sellele koroonakriis. Läinud kümnendi lõpus rekordeid löönud müüginumbrid pole tänaseni naasnud.

"Kindlasti on soomlasi mõjutanud ka nende enda aktsiisipoliitika," sõnas Laos. "Soomlased vähendasid selle aasta alguses õlleaktsiisi määra. Ja enne suve jõustus müügipiirangu leevendus," selgitas ta ning märkis, et nüüd võib sealsetes toidupoodides kõrgema protsendiga lahjat alkoholi müüa.

Alkoholitootjad usuvad, et piirikaubandus juba õilmitseb

Eesti alkoholitootjad väidavad, et lõunapiiril käib juba praegu senisest elavam kaubavahetus. Suuresti panevad nad selle tänavuse viieprotsendilise aktsiisitõusu arvele. Näiteks Saku õlletehase juht Jaan Härms on mitmel pool märkinud, et Läti piiripoodides müüdi selle aasta esimese viie kuuga 30 protsenti rohkem õlut kui aasta varem.

Rahandusministeerium niisugust piirikaubanduse kasvu ei näe. "Meie jälgime lühajalisi piiriületusi, mis jäävad kuni kahe tunni sisse," selgitas Laos ministeeriumi andmeid. "Ja sealt poolt pole maksu- ja tolliamet meile kinnitanud, et piirikaubandus oleks kuidagi hoogustunud. Me näeme piiriületuste puhul isegi väikest langust võrreldes eelmise aastaga," lisas ta.

Miks ministeeriumi ja alkoholitootjate vaade lahku läheb, võib ainult aimata. Võimalik, et piiripoodide käive kasvab nende inimeste najal, kes pärast pikemat välismaareisi poest läbi hüppavad. Võimalik, et Läti majandust turgutavad hoopis soomlased, kes sealt kauba otse koju viivad.

Tänavu laekub alkoholiaktsiisi oodatust vähem

Tõsi on aga see, et tänavu kogub Eesti riik loodetust neli protsenti ehk 11 miljonit eurot vähem alkoholiaktsiisi. Rahandusministeeriumi hinnangul ei mängi selles muutuses rolli lõunapiiril toimuv, küll aga on allapoole hinnatud soomlaste tarbimist.

Kõige enam mõjutab tänavust aktsiisilaekumist riigisisese tarbimise vähenemine. "Selle tõuke on andnud eelkõige ostujõu langus," sõnas Laos. Samuti mõjutas aktsiisilaekumist see, et ettevõtted varusid läinud aastal suure koguse madalama aktsiisimääraga alkoholi.

Kokkuvõttes prognoosib ministeerium, et tänavu kogub riik alkoholiaktsiisist 251 miljonit eurot. Läinud aastal oli aktsiisitulu 263 miljonit eurot.

Kusjuures nende 251 miljoni euro sisse on juba arvestatud ootus, et talvel, järgmise aasta aktsiisitõusu eel, asuvad ettevõtjad taas alkoholi varuma. See omakorda mõjutab 2025. aasta eelarvet.

"Ja kuna ka suvel alkoholiaktsiis tõuseb, siis kindlasti aktiveeruvad lahja alkoholi tootjad. Me näeme, et päris suur osa järgmise aasta suvisest kogusest toodetakse ette," ütles Laos.

Inimkäitumise ja ettevõtete varude virvarris prognoositakse 20 miljonit eurot tulu

Arvestades ka seda, et riigisisene tarbimine ja soomlaste huvi meie alkoholi vastu väheneb ja ka Läti piiril läheb hiljemalt suvel suuremaks sagimiseks, ei oota rahandusministeerium ka 2025. aastaks suuremat aktsiisilaekumist. Täpsemalt prognoosib ministeerium, et järgmisel aastal laekub alkoholiaktsiisi sama palju kui tänavu.

"2026. aastal varud enam nii palju pilti ei mõjuta, sest varumisi tehakse nii 2025. aasta lõpus kui 2026. aasta lõpus," sõnas Laos. Kuna viimane viieprotsendiline aktsiisitõus peaks seniste plaanide järgi tulema 2028. aastal, jääb viimane alkoholivarumise periood ministeeriumi hinnangul 2027. aasta lõppu.

Niisiis prognoosib ministeerium, et 2026. aastal kogub riik 281 miljonit eurot, 2027. aastal 288 miljonit eurot ja 2028. aastal 278 miljonit eurot alkoholiaktsiisi.

"Kui me võtame terve selle perioodi kokku, siis lisanduvatest aktsiisimäära tõusudest täieneb riigieelarve kokku 20 miljoni euro võrra," sõnas Laos.

Kõik see võib veel muutuda

Samas sõltub nõnda kaugele ulatuv prognoos suurest hulgast muutujatest. Omaette küsimus on, kas aktsiisimäärad ikka jäävad selliseks, nagu valitsus eelarvekõneluste jooksul kokku leppis.

Rahandusministeerium märkis, et 2016. kuni 2020. aastaks paika pandud aktsiisimäärasid muudeti igal aastal. 2018. aasta õlleaktsiisi muudeti seejuures nelja erineva seadusega. Seda, et tänavu kokku lepitud aktsiisitõus võidakse piirikaubanduse hoogustudes üle vaadata, on kinnitanud ka peaminister Kristen Michal.

"Tõenäosus kavandatud aktsiisimäärade edaspidiseks muutmiseks on suur," tõdetakse ka rahandusministeeriumis koostatud eelnõu seletuskirjas.

Kui rahandusministeeriumi hinnangul teenib riik plaanitavast aktsiisitõusust 2028. aastaks kokku 20 miljonit eurot lisatulu, siis Eesti alkoholitootjate ja maaletoojate liidu hinnangul on ka see prognoos liialt optimistlik. Liidu hinnangul pole usutav just aktsiisilaekumise järsk tõus 2026. aastal.

"Leiame, et ka optimistlike prognooside korral on kavandatavast alkoholiaktsiisi tõusust võimalik väga vähe eelarvepositsiooni paranduseks võita. Tõenäosus piirikaubanduse tõttu ohtralt kaotada on aga kõrge," märkis liit rahandusministeeriumile saadetud kirjas ning tegi ettepaneku kavandatud aktsiisitõusust loobuda.