Lisaks juba seadustatud alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisitõusudele 2025. ja 2026. aasta jaanuaris, tõusevad aktsiisimäärad eelnõu kohaselt samadel aastatel veel viis protsenti. Seega siis tõusevad aktsiisid 2025. ja 2026. aastal 10 protsenti. Aastatel 2027 ja 2028 tõuseb alkoholi- ja tubakatoodete aktsiis viis protsenti.

"Aktsiisidel on kaks mõtet: riigieelarvesse tulu saada ja teine on siiski ka tarbimist piirata. Nende kaupade kahjulikud kõrvalmõjud on need, miks aktsiis eksisteerib ja miks see ei tohi kogu aeg suhteliselt odavaks minna," selgitas rahandusminister Jürgen Ligi (RE).

Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats ütles, et aktsiiside tõus avaldab laiemat mõju kui vaid alkoholi, tubaka ja bensiini hinnale.

"Ei saa vaadelda ainult ühte sektorit. Juhul kui me tõstame õlle- või bensiiniaktsiisi, mis siis juhtub? Tegelikult see mõju on tunduvalt suurem ja mõjutab absoluutselt kõiki sektoreid," kommenteeris ta.

2018. aastal protestiti toonaste aktsiisitõusude vastu aktsiooniga, mis kandis nime "Maksud sõidavad Lätti". Toona oli Reformierakond opositsioonis ja kritiseeris aktsiisitõusu. Jürgen Ligi ei usu, et maksud Lätti sõitma hakkaksid.

"See liikumine oli väga järsu alkoholiaktsiisi tõusu pärast ja seda tõusu me kritiseerisime. Ajas inimeste ostujõud suureneb ja inflatsiooniga peaks aktsiis mingilgi määral sammu pidama. Aga see pole pidanud," ütles Ligi.

Rahandusministri sõnul on tal plaanis kohtuda ka oma Läti kolleegiga, et aktsiisipoliitika ühtlustamist arutada.

Bensiini aktsiisimäär on Eestis püsinud muutumatuna 2018. aastast. Riigieelarve keerulise seisu tõttu tõstetakse pliivaba bensiini ja lennukibensiini aktsiisimäära järgneval neljal aastal viis protsenti aastas.

"Me oleme ettevaatlikumad diislikütuse aktsiisiga, sest see on hästi liikuv kütus selles mõttes, et sõidetakse pikki vahemaid ja selle osa majanduses on suurem kui ainult eratarbimine," ütles Ligi.

Alexela energiamüügi valdkonna juht Tarmo Kärsna tõdes, et aktsiisitõus mõjutab tarbijate ostujõudu. Tema sõnul on juba praegu näha, et kütuse tarbimine on võrreldes eelmise aastaga vähenenud.

"Nii aktsiisitõus kui ka üldine majanduskeskkond on ikkagi selline, et on näha, et tarbimine on vähenenud. Nii nagu ka jaekaubanduses, on selgelt näha, et ka kütuses inimesed ikkagi mõtlevad enne, kui sõidavad ja tankimised on väiksemad kui aasta tagasi," selgitas Kärsna.