"Kredexi korterelamute uue renoveerimistoetuse meede peaks avanema sügisel," kinnitas siseministeeriumi nõunik Priit Laaniste. 

Toetuse andmine toimub erinevates voorudes ning sügisel algava vooru eelarve on kokku 160 miljonit eurot. 

"Varjumiskohtade rajamisega kaasnevad tööd on Kredexi korterelamute renoveerimistoetustest abikõlbulikud," on siseministeerium leidnud.

Kredexi toetus ei ole Laaniste sõnul mõeldud ainult varjumiskohtade rajamiseks ja selle peaeesmärk on siiski energiatõhususe suurendamine, näiteks soojustuse ning ventilatsiooni lisamine kortermajadesse. Samas eelistatakse terviklahendusi, mis hõlmavad ka varjumiskohtade ehitamist. 

Kui korterelamus on sobiv koht varjumiskoha ehitamiseks olemas, võib korteriühistu kasutada renoveerimistoetust varjumisruumi tingimuste nõuetele vastavaks tegemisel. Toetust saab kasutada näiteks uste vahetamisel, ventilatsioonisüsteemi ehitamisel ja keldri renoveerimisel. 

Laaniste ütles, et Kredexi toetus on varjumiskohtade ehitamisel rahaliselt väga suur abi: "Meil oli eelmise aasta lõpus üks eraldi toetusvoor korterelamutele läbi päästeameti, mille maht oli 1,2 miljonit eurot ja selle raames said toetuse 26 korterelamut. Nüüd Kredexi renoveerimistoetus, mis sügisel avaneb, on üle 100 korra suurem."

Siseministeerium töötab praegu välja ka seadust, mis kohustab varjendite rajamist uute hoonete ehitamisel, mille pind on üle 1200 ruutmeetri. Pindalalt sama suurte juba olemasolevate hoonete puhul kehtestab uus seadus nõude võimalusel varjumiskoht luua. 

Varjend ja varjukoht on erinevad terminid. Laaniste seletas, et varjendi puhul on tegemist spetsiaalselt varjumiseks ehitatud ehitise või selle osaga.

Varjumiskoht on aga tavalisel ajal igapäevasel otstarbel kasutusel olev ehitis või selle osa, nagu näiteks garaaž, kelder või ühiskasutuses olev vaba aja ruum. Need ehitatakse Kredexi toetuse abil kortermajadesse.

Hetkel on päästeameti sõnul olemas 200 avalikku varjumiskohta.