Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et kui püstitatakse elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suurus on vähemalt 1200 ruutmeetrit, siis tuleb sinna rajada mitteavalik varjend.

"Me räägime nendest hoonetest, kus inimesed püsivalt viibivad – need on elumajad, need on lasteaiad, need on koolid, erinevad büroohooned, haiglad ja nii edasi. Kogu selle regulatsiooni eesmärk on see, et meil tekivad Eestis elavatele inimestele varje võimalused, kui see varjumine peaks olema vajalik," selgitas siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim.

Avalikud varjendid tuleb eelnõu järgi rajada hoonetesse, mida külastavad rahvahulgad ja mille pind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit.

Korterid kallinevad

Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ja akadeemik Jarek Kurnitski sõnas, et varjendite rajamine kergitaks korterite hinda.

"See on ikkagi väga suurte majanduslike mõjudega meede ja seda peavad hakkama korteriostjad paratamatult kinni maksma. Korterid lähevad lihtsalt kallimaks, kui selline nõue kehtestatakse," rääkis Kurnitski.

"See tähendab ligikaudu 40-sentimeetri paksuseid betoonseinu, hermeetilist, varustatud aktiivsöe filtritega, ventilatsiooniga ja mida iganes muid nõudeid," loetles ta.

Ka eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et varjendi rajamise nõue võib tuua kaasa ehitushinna tõusu, kuid dokumendis rõhutatakse, et päästetud elud kaaluvad üles varjendi rajamise kulud.

Lisaks märkis Kurnitski, et mitteavalike varjendite rajamine ei pruugi selliselt olla mõistlik, sest nii rajataks varjendeid aeglases tempos.

"Selle mõju on tegelikult väga väike. Kui me võtame ehitusmahud, siis hoonefond uueneb umbes 100 aasta jooksul, üks protsent aastas on tavapärane uusehituse tempo. 100 aasta pärast kõikide korterelamute all oleksid ideaalis need varjendid olemas. See on nii kauge tulevik, millega ilmselt ei ole mõtet arvestada," selgitas Kurnitski.

Küll aga oleks Kurnitski sõnul mõeldav varjumiskohtade rajamine, mida oleks lihtsam juba olemasolevatesse kohtadesse teha. "Varjumiskohtasid on lihtne luua näiteks maja all asuvasse parklasse, kus lihtsalt liivakottidega aknad ja uks kaetakse kinni vajadusel," selgitas Kurnitski.

Sellist lahendust nähakse eelnõus ette juba olemasolevatele hoonetele. Nimelt varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2025. aasta 1. septembrit. Seda, kas varjumiskoha kohandamise võimalus on olemas, hindab hoone omanik.

Lähtutakse Soome kogemusest

Eelnõus tuuakse välja, et varjendi rajamisega seotud lisakulude hindamisel on lähtutud Soomes kehtivatest nõuetest ja Soome analüüsidest varjendi maksumuse hindamisel.

"Soome pikaajaline kogemus toob välja, et eluhoone varjendi rajamise kohustus lisab ehitushinnale keskmiselt üks kuni kaks protsenti," märgitakse eelnõus. Lisaks öeldakse eelnõus, et kui arvestada keskmist ruutmeetri hinda Tallinnas 1200-ruutmeetrise pinna peale, lisanduks kortermajade maksumusele umbes 100 000 eurot.

Samas ütleb siseministeerium dokumendis, et arvestades muutunud julgeolekuolukorda võib ministeeriumi hinnangul varjendi rajamise nõue müüki pigem soodustada kui pärssida, kuna varjendi olemasolu majas parandab elanike toimetulekut ohuolukorras.

Räime sõnul otsitakse praegu veel võimalusi, kuidas riik saaks varjendite rajamisel oma õla alla panna. "Riigi poolt me otsime neid võimalusi erinevate toetusmeetmete abil, et kui need nõuded jõustuvad ja juba tegelikult ka varem, siis kuidas aidata kaasa sellele, et päriselt varjendid ja varjumiskohad tekiksid."

Räim lisas, et erinevad tegevused käivad aga varjumiskohtade loomiseks. "Näiteks päästeameti eestvedamisel on loodud juba üle Eesti olemasolevas hoones varjumiskoha kohaldamise näiteid, kuidas ühest keldrist teha varjumiskoht, kuhu inimesed saaksid vajadusel varjuda. Neid näiteid on veelgi," rääkis Räim.