30. augustil kohtusid Tallinna linnavalitsus ja Kalamaja põhikooli direktor Piret Rõõmussaar ühes kooli hoolekoguga, et arutada 12 aastat kestnud juurdeehituse küsimust. Linnavalitsus ja kooli valdaja Vivatex Holdingu esindajad ei jõudnud aga kooli juurdeehituse osas kokkuleppele. Seega koolile julgustavaid uudiseid ei tulnud.  

Rõõmussaare sõnul selgus linnavalitsusega kohtumisel, et juurdeehituse osas on kõik lahtine, arutelud käivad, midagi konkreetset pole otsustatud ja läbirääkimised Vivatex Holdinguga on veel sellises etapis, kus kokkuleppeid pole saavutatud. 

Direktori sõnul ei tulnud kohtumisel talle miski üllatusena, kuna oli kursis eelmise päeva uudisega, et Tallinn ja Vivatex on jätkuvalt erimeelsustel. Samas tunnistas Rõõmussaar, et lootis siiralt, et selle aja peale – kevadest siiani – on midagi muutunud.

Direktori sõnul kohtutakse linnavalitsusega uuesti oktoobris, sügisese koolivaheaja paiku, räägitakse linna eelarvest ja sellest, kas linn on Vivatex Holdinguga mingite kokkulepeteni jõudnud.  

Edasise kohta ei lubatud direktori sõnul koolile midagi kindlat. "Elame, näeme, ootame, vaatame, nii nagu meil elu on viimased 12 aastat käinud," kommenteeris Rõõmussaar.

Rõõmusaare sõnul on kõige ärevusttekitavam see, et järgmise aasta novembris toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised, millega võib Kalamaja kooli juurdeehituse teema taas kalevi alla jääda. 

Rõõmussaar: koolil pole garantiid, et juurdeehitus tuleb

Kalamaja koolile on üle kümne aasta lubatud juurdeehitust. Veel eelmise aasta septembris lubas linn korraldada juurdeehituse jaoks arhitektuurikonkurssi. Selle jaoks olid juba materjalid ettevalmistatud ja 3D projektid tehtud, kuid konkurssi lükati kogu aeg edasi ning lõpuks seda ei toimunudki. Rõõmussaare hinnangul mõjutas seda Tallinna kevadine võimuvahetus, mistõttu vajus juurdeehituse teema hoopis soiku. 

Direktori sõnul pole seda veel juhtunud, et uus linnavalitsus eelmise otsuseid täidaks: "Ajaloolise kogemuse põhjal võin öelda seda, et ükski lubadus järgmise linnavalitsuse juures ei kehti ja nii on väga kena neid asju edasi veeretada."

Rõõmussaare sõnul jagasid tema ja Kalamaja kooli hoolekogu kohtumisel oma ühist seisukohta, et koolil on raske linna jutte uskuda, kuna neil on piisavalt kogemusi, kuidas üks päev on plaan ühtemoodi, teine päev teistmoodi. 

Rõõmussaare sõnul pole koolil tegelikult mingit garantiid, et juurdeehitus tuleb: "Me oleme 12 aastat kuulnud igasuguseid jutte ja senimaani oleme väga lootnud ja uskunud, aga ühel hetkel lihtsalt enne ei usu, kui on mingi ametlik projekt või lepingud olemas. Aga nagu ma aru saan, midagi veel ei ole."

"Ma usun siis, kui on reaalselt midagi käega katsutavat, on kas projekteerimist alustatud või arhitektuurikonkurss läbi viidud. /…/ Realistina ütlen ma niimoodi, et siis ma usun, kui kopp kohale sõidab," ütles Rõõmussaar.

Direktori sõnul pole linna ja haridusameti tasandil keegi otseselt öelnud, et juurdeehitust vaja ei ole või sellega ei tegelda, kuid see tegelemine on kestnud 12 aastat.

"Mul on mure, kui nii-öelda poliitiline struktuur jälle vahetub, mis siis edasi saab, kas me jälle oleme täpselt samas punktis edasi," ütles Rõõmussaar.  

"Ma lihtsalt lootsin seda, et peale 12 aastat ootamist mõistetakse, miks see vajalik on ja miks see prioriteet on. Järelikult linnal ei ole see praegu prioriteet, on teisi prioriteete. /…/ Ikka on kellelgi kiirem ja kellelgi rohkem vaja," rääkis Rõõmussaar. 

Ruumikitsikus mõjutab kogu kooli

Kalamaja põhikool on ehitatud 1915. aastal ja selle ainuke häda praegu ongi ruumipuudus, sest maja on direktori sõnul väga ilus, korras ja puhas. 

Rõõmussaare sõnul astub sel õppeaastal Kalamaja põhikooli taas kolm esimest klassi, kes ei saa aga ruumipuuduse tõttu kõik samal ajal õppida. "Kaks esimest klassi tulevad kooli kella kaheksaks ja üks esimene klass kella üheteistkümneks. Siis ei ole küll kogu õppetöö lõppenud, aga suurem osa tunde on toimunud," rääkis direktor.

Asenduspinnad, mida kool linna käest rendib, asuvad Rõõmussaare sõnul Graniidi, Salme, Vabriku ja Tööstuse tänaval ning kehalise kasvatuse tunnid toimuvad alates viiendast klassist Sõle spordikeskuses. 

Esimesed neli klassi on senimaani kehalist kasvatust koolimajas teinud, kuid direktori sõnul puuduvad selleks õiged tingimused. 

Kehaline kasvatus toimub Rõõmussaare sõnul teisel korrusel asuvas kahes klassiruumi-suuruses toas, mis on nimetatud võimlaks, ja tunni ajal pole esimesel korrusel võimalik õppetööd teha, sest kõik lambid hakkavad laste jooksmisest-hüppamisest värisema. "See on mõeldamatu, väga raske on tundi pidada," kommenteeris Rõõmussaar olukorda.

Salme kultuurikeskuses rendib Kalamaja kool viimased kaks aastat kolme ruumi. "Need ei ole klassideks mõeldud, aga need on klassidele ligilähedased ja see on kõige lähem koht, kuhu meil minna on," ütles Rõõmussaar.

Rõõmussaare sõnul ei tohiks asenduspindadel koolitundide tegemine normaalsuseks muutuda. "Ma olen kuulnud seda, et gümnaasiumi lapsed peavad siin ja seal rändama, aga meie puhul ei ole tegemist gümnaasiumiga. Esimese kahe kooliastme lapsed ei tohiks käia niimoodi, see ei ole normaalne," ütles Kalamaja kooli direktor. 

Rõõmussaare sõnul on paljudesse koolidesse loodud ka puhkealad, kus lapsed saavad vahetundides teises keskkonnas viibida. "Meil on see võimalus ainult staadionil, kui kliima seda võimaldab, aga see ei ole tegelikult kaasaegse õpikeskkonna normiks," ütles direktor.

Ruumipuudus puudutab ka koolipersonali: omaette ruumi ei ole tugispetsialistidele, sotsiaalpedagoogile, logopeedile, abipersonalile, eripedagoogile ega huvijuhile, et õpilastega individuaalselt töötada.

"Psühholoogi mul ei ole võimalik tööle võtta, sest mul ei ole teda kuskile panna. Ja tegelikult eripedagoog ei tohiks ka töötada õpetajate toas. See ei ole normaalne," ütles Rõõmussaar.  

Lisaks pole koolis laoruume, sest kõik koridorid, mis on õpetajate toas, on paberit täis.

"Nagu seitse inimest elaks ühetoalises kööktoas"

Direktori sõnul on linn kõigest teadlik: "Me oleme enne neile sellest rääkinud. See ei tule ei abilinnapea Aleksei Jašinile üllatusena ega haridusametile üllatusena, kellelegi ei tule üllatusena." 

"Kõik linnapead või abilinnapead, kes kümne-üheteistkümne aasta jooksul on töötanud, kõik on mul majas käinud. Ma olen lõputult pöördunud," nentis Rõõmussaar.

"Minu põhiargument on see, et me oleme ootamisest väsinud ja niisugustes tingimustes töötamine on väga keeruline. See on nagu seitse inimest elaks ühetoalises kööktoas ja kõik seisavad üksteisel seljas," ütles Rõõmussaar.

Rõõmussaare hinnangul pole kooli võimuses midagi rohkemat teha, kui võimude jutt ära kuulata. "Meie keegi ei jaga ju linna varalisi vahendeid ja me ei tee selle suhtes otsuseid. /…/ Teha ei ole praktiliselt midagi, ainult oodata seda mõistlikku lahendust, et linn saab ühel hetkel aru, et see asi on möödapääsmatu," ütles direktor.