Tänavune õppeaasta algas nii mõnegi muudatusega. Lisandus neli uut riigikooli, mis on järjekordne samm koolivõrgureformis. Õppetöös üritatakse leida viise tehisintellekti kaasamiseks.

Haridusministri Kristina Kallase (E200) sõnul on aga olulisim, et kõik üldhariduskoolide esimesse klassi astujad õpivad edaspidi eesti keeles.

"Minu suur unistus on see, et kuskil viie–kuue aasta pärast me ei suuda enam eristada, kes on venelane, kes on eestlane, et meil ei ole neid erinevaid koole enam, me ei segregeeri neid lapsi enam erinevatesse koolidesse. Täna see asi saab alguse. Ja umbes viie–kuue aasta pärast, kui ma teiega uuesti räägime, siis me mõtleme tagasi sellele ajale, kus me eristasime ja suunasime erinevatesse koolidesse lapsi, ja see tundub meile imelik," rääkis Kallas.

Tallinna munitsipaalkoolides alustas õppimist 47 500 õpilast, neist 3800 astus esimesse klassi.

Abilinnapea Aleksei Jašin ütles, et pealinnas on veel puudu üle saja õpetaja, kuid selles ei saa täielikult süüdistada eestikeelsele õppele üleminekut.

"Tegelikult iga aasta ongi umbes sadakond õpetajat puudu. See tõstab koormust olemasolevatel õpetajatel. Ja see veelkord kinnitab, et hariduslepe, kollektiivlepingu sõlmimise protsess ametiühingutega, haridusministeeriumiga, on väga oluline protsess ja seda me peame ka ellu viima," sõnas Jašin.

Sellel aastal kasvas veidi kõrghariduse esimese astme õppesse astujate arv. Samas alustas vähem inimesi magistri- ja doktoriõppes.

President Karis avas õppeaasta Tõrvandi koolis

President Alar Karis avas õppeaasta vastvalminud Eesti ühes moodsaimas koolimajas – Tõrvandi koolis, mis on pühendunud insenerioskuste õpetamisele juba alates 1. klassist.

Tõrvandi põhikoolis soovitakse anda õpilasele kaasa tugev täppis- ja loodusteaduste taust. Koolis toimub insenerioskuste õpe alates 1. klassist.

Võrreldes riikliku õppekavaga on esimesel ja teisel kooliastmel suurendatud matemaatika õppe mahtu, kolmandal kooliastmel on viidud sisse informaatika ning karjääriõpetus. Koolihoone projekteeris arhitektuuribüroo Arhitekt Must ja selle ehitas KRC Ehitus.

Kuressaare Vanalinna koolis alustavad õpilased kooliaastat renoveeritud majas

Kuressaare Vanalinna kooli enam kui 350 õpilast saavad esmaspäevast kinnitada, et nad õpivad Kuressaare kõige vanemas- ja samas ka kõige uuemas koolimajas.

Kuigi kooli esimesest majast on pärast remonti alles jäänud ainult mõned seinad, on ikkagi selles paigas järjepidavalt haridust antud aastast 1811

Kokku läks renoveerimine maksma enam kui 7 miljonit eurot.

"Ma arvan küll, et kui me ei investeeri ka lastesse, siis kellesse me veel investeerime? Need investeeringud lähevad õigesse kohta. Kui kool või lasteaed on korda saanud, siis tegelikult lastevanemate tung oma laps sinna kooli või lasteaeda panna kasvab iga kord," rääkis Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk.

Koolil on veel üks unikaalne traditsioon. Nimelt vaatab direktor hommikul isiklikult üle ja ütleb enam kui kolmsada tervitust kõigile kooli tulevatele õpilastele koolimaja uksel.

"Nii kaua kui jaksan, ikka! Õpilastel on vaja pilku. Kui ma vaatan talle otsa, siis ta saab ehk aru, et ta on täna ka kooli oodatud," ütles Kuressaare Vanalinna kooli direktor Tõnu Erin.

Setomaal said aabitsa 24 õpilast

Setomaa valla koolide õpilased kogunesid ühiselt teadmistepäeva tähistama Treski muusika- ja inspiratsioonikeskusesse, kus toimunud aktusel anti aabits 24 lapsele, kes alustasid esimest kooliaastat.

Tänavune kooliaasta on Setomaa valla õpetajatele kui ka 232 õpilasele pisut teistsugune, sest lõpule on jõudnud koolireform, mille tulemusena tegutseb vallas nüüd kaks kooli, mis on viidud ühtse juhtimise alla.

"Tegemist on Setomaa Kooliga, kus õpivad lapsed esimesest kuuenda klassini ja Setomaa Gümnaasium, kus on õpilasi 7.–12. klassini, aga õppekohti on meil neli – Mikitamäel, Värskas, Meremäel ja uus õppekoht on meil loodud ka Obinitsa, mis tegelikult tähendab seda, et meie koolide paralleelklassid on üle valla laiali," rääkis Setomaa Kooli direktor Pille Liblik.