Jan Trei: haridusleppest otse ja ausalt omavalitsuste pilguga

See, kas haridusleppest võidab ka õpilane, õpetaja ja koolijuht, saab selgeks siis, kui omavalitsuste volikogud hakkavad lepet vaagima ning otsustama, kas allkirjastada seda või mitte, kirjutab Jan Trei.
Selle aasta veebruarist kuni käesoleva ajani on haridusministri eestvedamisel omavalitsusi, eraüldhariduskoolide pidajaid, koolijuhte, ülikoole ja mitmeid teisi partnereid kutsutud haridusleppe-teemalistele kohtumistele, et arutada üldhariduskooli õpetaja töötingimuste, karjäärimudeli ja rahastamise teemade üle.
"Hea tahte" lepe ja kaasamise "hea tava"
Haridusvaldkonna areng on linnadele ja valdadele, mille pidamisel on suurem osa Eesti koolidest, väga olulise tähtsusega. Just seetõttu on kohalike omavalitsuste arvamusi koondav Eesti Linnade ja Valdade Liit olnud kogu haridusleppe läbirääkimiste vältel avatud aruteludeks, olnud aktiivne kaasa mõtleja ja küsija.
Haridusleppe läbirääkimise korraldus ei ole paraku sisulisi arutelusid soosinud. Ligi saja partneriga kohtumised ei ole olnud konstruktiivsed, sest ettekannete kuulamise kõrval ei jagunud aega sisuliseks aruteluks.
Töömaterjalid on ministeeriumist jõudnud partneriteni vähem kui nädala jagu enne haridusleppe kohtumisi ja seega ei jäänud aega neid sisuliselt läbi töötada. Öeldakse, et küsija suu pihta ei lööda, kuid lüüakse küll ja seda üsna etteheival toonil omavalitsustele otsa vaadates andes mõista: "Ärge küsige!". Seetõttu ei ole ka paljud omavalitsuste tõstatatud kirjalikud küsimused saanud ministeeriumilt siiani sisulisi vastuseid.
Avatud arutelusid ei ole soosinud seegi, et nii haridusleppe tekst kui ka sellele esitatud omavalitsuste kirjalikud küsimused on ministeeriumi dokumendiregistris piiratud juurdepääsuga ehk märkega "asutusesiseseks kasutamiseks". Omavalitsuste rahulolematust näitab ka aruteludel osalejate arv.
Omavalitsused on avaldanud pahameelt, et tegeletud on näilise kaasamisega, kus avalikkusele ja õpetajatele "näidatakse" rohkearvulist seltskonda, kes kiidaks ühel häälel heaks haridusleppe punktid. Leppe mõjude hindamisega ei ole ministeerium tegelenud. Omavalitsuste hinnangul toob leppe rakendamine kohalikele omavalitsustele kaasa täiendavaid rahalisi kohustusi.
Riigieelarve läbirääkimiste protokoll kinnitab, et järgnevaks kolmeks aastaks on riigieelarve strateegias õpetajate tööjõukulude kasvuks null eurot ( 494,8 mln eurot) ning aastal 2028 väheneb riigieelarvest antav summa omavalitsuste koolide õpetajate tööjõukulude toetamiseks veel nelja miljoni euro võtta (490,8 mln eurot).
Kõlavaid sõnu öeldi välja ka hiljuti toimunud aasta õpetaja galal, kus anti mõista, et omavalitsuste poolt haridusleppe allkirjastamine annab õpetajatele suuremat lootust palgakasvuks ja väiksemaks töökoormuseks.
Selline omavalitsuste ja õpetajate vastandamine on taunitav, eriti olukorras, kus õpetajatele riigieelarvest täiendavat palgaraha ei tule, Eesti majanduskasv kiratseb ja omavalitsuste tulubaasi arengutes ei ole optimistlikke noote. Samuti ei plaani riik omavalitsuste tulubaasi järgmisel aastal tõsta ning ei tõsteta järgmisel aastal riigipoolset koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetust ega huvitegevuse ja huvihariduse toetust.
Omavalitsuste ootus on, et koostöö kavandamisel lähtutaks siseministeeriumi ja riigikantselei juba 2019. aastal välja töötatud "Kaasamise käsiraamatu" põhitõdedest. Juhendmaterjal rõhutab, et "kaasamisel ei ole oluline mitte kvantiteet, vaid kvaliteet. Laialt ettevõetud, kuid halvasti läbiviidud kaasamine võib päädida hoopis vastupidisega: raisatud aja ja rahaga, rikutud maine ja suhetega, tülide ja suurenenud usaldamatusega. Enamgi veel, see võib tõsiselt kahjustada ka järgmisi kaasamisi, sest nendesse suhtutakse siis märksa küünilisemalt ja skeptilisemalt."
Unustatud vana lepe
Omavalitsustel oli ja on selge arusaam, et uue hea tahte leppe sõlmimine haridusleppe nime all ei anna riigikogu ja valitsuse juba kehtestatud seadusandluse täitmiseks suuremat legitiimsust.
2015. aastal, kui haridus- ja teadusminister oli Jevgeni Ossinovski, sõlmiti samuti õpetaja töö- ja palgakorraldust käsitlev kokkulepe, millele kirjutasid alla haridus-ja teadusministeerium, haridustöötajate liit ja koolijuhtide ühendus. Omavalitsused ei ole saanud vastuseid, millised on eelmise hea tahte lepingu täitmise tulemused, mida üks või teine allakirjutanu on selle leppe täitmiseks teinud või tegemata jätnud.
Otsused uue haridusleppe sõlmimiseks või selle sõlmimata jätmiseks peaksid lähtuma eelmise leppe mõjude hindamisest. Kahjuks on jäetud see protsessis täielikult tähelepanuta. Haridustöötajate liidu veebilehel oli minister Ossinovski ajal sõlmitud hea tahte lepe käesoleva aasta alguseni avalik, aga nüüdseks on see sealt eemaldatud. Võib-olla peaks haridustöötajate liit õpetajatele aru andma, mida õpetajate esindusorganisatsioon on leppe täitmiseks pea kümme aastat teinud?
Uue leppe ebakõlad
Haridusleppe sisuline tekst on ministri otsusel iga arutelu eel muutunud lühemaks. Leppe esialgses versioonis oli kolm peamist peatükki: õpetaja karjäärimudel, õpetaja töötingimused ja täiendavad kokkulepped.
Täiendavate kokkulepete all peeti silmas finantseerimise ja koolivõrguga seonduvat. Septembrikuuks oli koolivõrgu osa haridusleppest väljas. Kas koolivõrgu korrastamine ei ole ministeeriumi vaatest enam prioriteet? Või tekitab koolivõrgu teema liialt palju vaidlusi ja on oht, et selle tõttu võib jääda lepe sõlmimata?
Leppe põhirõhk on nüüdseks karjäärimudeli rakendamisel. Lubatakse riigieelarvest lisaraha, mida kahjuks riigieelarve strateegias kokku lepitud arvud ei kinnita. Teine leppe punkt ütleb, et seda kõike tehakse olemasolevat rahastusmudelit muutmata.
Mida õpetajatele lubatakse?
Omavalitsused nõustuvad õpetaja ja kirjaniku Eva Koffi arvamusartiklis avaldatud mõtetega: "Näib, et oleme astunud "asjapulkade ajastusse", kus isegi uus loodav "õpetaja karjäärimudel" on üles ehitatud ideaalile, mille kohaselt iga enesest lugupidav (hea) õpetaja võiks ja peaks soovima lastest võimalikult kaugele pääseda. /-/ Praegu kavandatavast neljaastmelisest karjääriredelist jääb mulje, et õpetaja karjääri tipp võiks asuda mõnes haridusministeeriumi valgusküllases kabinetis, mitte laste ja noorte juures koolis."
Mida karjäärimudeliga siis taotletakse? Alustavatele õpetajatele ja õpetajatele, keda on ca 80 protsenti õpetajatest, lubatakse töötasu jätkuvalt alammääras. Vanemõpetajatele, keda on väidetavalt ca 17 protsenti õpetajatest, lubatakse karjäärimudeli rakendamisel praegustes arvestustes 2000 eurot brutopalgana, ja meisterõpetajatele, keda on vähem, kui üks protsent õpetajatest, ca 2300 eurot.
Karjäärimudelis ei peeta üldse oluliseks õpetajate järelkasvu, sh karjääripöörajaid, kuigi leppe üks põhieesmärke on ju õpetajate järelkasvu soodustamine. Nii annab leppe tekst samaaegselt õppivatele ja töötavatele õpetajatele sõnumi, et neile ei ole vajalik tagada töötasu isegi mitte alammääras.
Arvestades õpetajate keskmise palga statistikat, mille kohaselt oli 2023. aastal kohalike omavalitsuste õpetajate tegelik keskmine töötasu 2186 eurot (119 protsenti Eesti keskmisest) ning fakti, et ka käesoleval aastal õpetaja töötasu on kasvanud, võib tõdeda, et õpetaja tegelikuks keskmiseks palgaks kujunebki käesoleva aastal ca 2300 eurot. Ehk tulemuseks on palju kära eimillestki ja õpetajate petetud lootused suurema palgakasvu osas, sest loodav karjäärimudel seda ei taga.
Seadusandlus annab praegu koolijuhile ja omavalitsusele autonoomsuse hinnata õpetaja kompetentse ja leppida kokku iga õpetajaga tema tööpanusest lähtuva töötasu, mida parimal võimalikul moel olemasolevate finantside piires saab tagada.
Omavalitsused ei nõustu, et uue tsentraliseeritud karjäärimudeli süsteemi ülesehitamine toimub õpetaja palgakasvu arvelt ning vähendab õpetaja tegeliku tööandja otsustusvabadust. Koolijuhtide ja koolipidajate autonoomsust vähendavate jäikade riikliku süsteemi taasloomisega kaotame selle, mida enamus Euroopa riike on meie haridussüsteemi juures hinnanud: lihtne, kooli ja koolipidaja autonoomsust toetav ja paindlik.
Haridusleppe vastuolu koalitsioonilepinguga
Koalitsioonileppes on seatud eesmärgiks piirata ülereguleerimist, vähendada bürokraatiat ning suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat.
Haridusleppe versioonid, mis on seni omavalitsusteni jõudnud, kinnitavad selgelt, et selle mitmed punktid on vastuolus eeltoodud koalitsioonileppe punktiga. Ministeeriumipoolse lõpliku versiooni õiguslik ja sisuline analüüs on omavalitsuste juhtidel ja haridusjuhtidel lähiajal veel ees.
See, kas haridusleppest võidab ka õpilane, õpetaja ja koolijuht, saab selgeks siis, kui omavalitsuste volikogud hakkavad lepet vaagima ning otsustama, kas allkirjastada seda või mitte.
Toimetaja: Kaupo Meiel