"Armeenia Vabariik on külmutanud oma osalemise KJLO-s kõigil tasanditel, ja praegusel etapil peame seda otsust piisavaks," ütles Pašinjan.

KJLO, mis loodi 2002. aastal, hõlmab Venemaad, Armeeniat, Valgevenet, Kasahstani, Tadžikistani ja Kõrgõzstani. Venemaa on alliansi kõige võimsam liige.

2024. aasta alguses ähvardas Armeenia organisatsioonist lahkuda ja keeldus mais selle rahastamisest, kuigi eelarve kiideti heaks juba eelmisel novembril.

"Otsust võib arutada; keegi võib öelda, et see on piisav, ja keegi võib öelda, et see pole piisav, kuid siin tuleb arvestada, kellel on millised hindamisõigused," ütles peaminister otsuse kohta.

Pašinjan ei öelnud, millal täpselt Armeenia organisatsioonist lahkub. Ta märkis, et valitsus võib tulevikus kaaluda liikmesuse peatamise otsuse ümbervaatamist, kuid praegu ei näe ta selleks vajadust.

Armeenial on ajalooliselt olnud tihedad suhted Venemaaga, eriti seoses oma peamise piirkondliku vaenlase Aserbaidžaaniga, mistõttu on ta hoidunud sekkumast Venemaa täiemahulisse sõtta Ukraina vastu.

Olukord muutus pärast seda, kui Venemaa "rahutagajad" ei suutnud 2023. aasta septembris takistada Aserbaidžaani rünnakut peamiselt etniliste armeenlastega asustatud Mägi-Karabahhi piirkonda. Pettunud Venemaas ja kartes uuenevaid vaenutegevusi Bakuu poolt, on Jerevan otsinud uusi partnerlussuhteid läänest.

EL-i suursaadikud kiitsid juulis heaks viisavabaduse dialoogi alustamise Armeeniaga ja nõustusid esmakordselt ajaloos eraldama riigile sõjalist abi Euroopa Rahufondist (EPF).