Aasta alguses lisandus Eesti arengukoostöö riikide hulka Armeenia. Eesmärk on Eesti kogemuse jagamine hariduse ja demokraatia valdkonnas, toetada ettevõtluse arendamist ja naiste õigusi. Kirjutamata reeglid Armeenia ühiskonnas suunavad naisi traditsioonilisse rolli, aga muutust ja soovi muutustele on näha ka riigi väiksemates külades.

Armeenia nüüdsed sammud sise- ja välispoliitikas, mis mis viivad riigi lähemale demokraatlikule väärtusruumile ja Euroopa Liidule, on nad taas meie huviorbiiti toonud.

Armeenlaste meelsus on muutumas. Enne Mägi-Karabahhi konflikti, mis kulmineerus 2023. aastal, mis sundis pea kõiki armeenlaste piirkonnast põgenema, näitasid avaliku arvamuse küsitlused, et ligikaudu 70 protsenti armeenlastest leiab, et Venemaa on nende jaoks sõbralik riik. Nüüdseks on sellisel arvamusel vaid 30 protsenti inimestest.

Hoopis väiksemat muutust on näha naiste olukorras Armeenias. Erinevad uuringud toovad küll välja, et naistel on üha enam võimalusi, ent muutused on aeglased ning lõhed, mida ületada suured.

Hiljutine maailmapanga ülevaade toob välja, et pooled tööealised naised Armeenias ei tööta, vaid hoolitsevad majapidamise ja pereliikmete eest. Nende seas on ka erivajadustega või eakamad inimesed. Naised, kes töötavad, teenivad sama töö eest oma meeskolleegidest 25–30 protsenti vähem.

Võrdluseks: Eestis oli palgalõhe mullu statistikaameti andmetel 13,1 protsenti ning naiste tööhõive 67 protsenti. Armeenias veedavad naised ja tüdrukud keskmiselt 21,7 protsenti oma ajast koduseid töid tehes, meeste puhul on see 4,4 protsenti.

Arvud peegeldavad ilmekalt sedagi, mida naised Armeenias kogevad. Võrdõiguslikkus on seal väga tundlik teema. Paljudel naistel Širaki piirkonnas on keeruline tööl käia. Isegi pärast kella kaheksat õhtul üksi tänaval kõndides arvatakse, et oled seal, et teatud teenust pakkuda, on kirjeldanud meeste suhtumist naistesse Gohar Mondo partnerorganisatsioonist Women's Rights House (WRH).

WRH töötab Širaki piirkonnas, mis on Armeenia üks konservatiivsemaid ja patriarhaalsemaid. Just seal alustas Mondo tänavu Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) toel tööd eesmärgiga läbi hariduse murda naistele kehtivaid kirjutamata takistusi.

Kogu Armeenia konteksti teades ja kohalikelt organisatsioonidelt saadud infost lähtuvalt olin valmis, et töö on keeruline ja meie oktoobris alanud õpetajate koolitustel on kohal üksikud ja arglikud osalejad. Ilmnes aga vastupidine: osaliste leidmisega ei olnud üldse mingit muret, tahtjaid oli rohkem, kui ruumid mahutasid, ning osalus interaktiivsetel koolitustel on olnud agar.

Naiste õiguste teemad, näited ja võimalus oma õpilasi võimestada, panid õpetajad arutlema erinevate juhtumite üle väga elavalt. Oli põnev näha, et teema läks korda väikese maakoolis, kus traditsioonilised soorollid eriti tugevalt juurdunud on, ja Gjumri linnas, kus koolitusel osales ka üks mees, kes ühtlasi oli koolidirektor.

Širaki külakooli õpetajate entusiasm muutusteks ongi asi, mida näen Armeenias kõikjal: Gjumri linnakoolis, oma partnerorganisatsiooni juures ja pealinnas Jerevanis kodanikuühiskonna eestvedajatega suheldes. On selge, et suur osa ühiskonnast soovib muutusi ja on valmis selle nimel aktiivselt tegutsema. Armeenlasi mõjusalt toetades suudavad nad astuda julgeid samme Euroopa Liidu poole ja lahendada iganenud arusaamu selle kohta, kelle hääl võib valjult kõlada ja kelle mitte.

Võib-olla tekib küsimus, miks Eesti peaks toetama Armeeniat. Euroopa Liidus on vastu võetud mitmeid naabruspoliitika dokumente, milles lubame toetada piirkonna püüdlusi demokraatia, võrdsuse, digitaliseerimise ning kliimamuutuste ennetamiseks. Euroopa naabruses toimuv mõjutab ka meid läbi julgeoleku ja keskkonna teemade. Demokraatia ei näita maailmas kahjuks võidukäiku, vaid vähikäiku, mistõttu on oluline olla koos riikidega, millega jagame sarnaseid väärtusi.