Madise leiab näiteks, et juhtudel, mil tuleb parandada seaduses ilmnenud
viga või lahendada esile kerkinud probleem, võiks väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamise asendada arusaadavalt sõnastatud väikesemahulise eelnõu ja seletuskirja koostamisega ning anda neile, keda muudatus puudutama hakkab, piisavalt aega esitada konkreetseid ettepanekuid eelnõu parandamiseks. "Nõnda hoitaks kõikide asjaosaliste aega kokku," märkis Madise.

"Teisisõnu: kui on näha, et probleemi lahendamiseks on vaja olukorda reguleerida õigusaktiga, kuid tegemist ei ole uudse lahendusega ning kui eelnõu koostamine võtab eeldatavasti vähem aega kui VTK koostamine, siis tulekski kohe alustada eelnõu tegemist ning VTK-st loobuda," lisas õiguskantsler.

Madise sõnul kipub praegu olema nii, et eelnõu ettevalmistamisel kulutatakse rohkem aega VTK koostamisele ja kooskõlastamisele ning õigusakti tegelik mõju, sealhulgas kaasneva bürokraatia määr, selgub aga alles eelnõust. Samuti juhtis ta tähelepanu, et puudutatud isikutele antakse eelnõu kohta arvamuse esitamiseks liiga vähe aega.

Samuti on Madise sõnul oluline jälgida, et eelnõu koostaja analüüsiks eelnõu põhiseaduspärasust.

Euroopa Liidust tulevad õiguslikud algatused peavad olema põhiseadusega kooskõlas

Eelnõu põhiseaduspärasust on tema sõnul tähtis jälgida ka Euroopa Liidu õiguse kujundamisel.

"Kui tegemist on alles EL-i õigusakti eelnõuga, ei saa selle põhiseaduspärasuse hindamisel tugineda põhiseaduse täiendamise seadusele (PTST). Ametnikul ei ole voli kujundada lõplikku seisukohta küsimuses, kas mõni põhiseaduse säte kujutab endast põhiseaduse aluspõhimõtet või mitte, ega ka küsimuses, kuidas tõlgendada põhiseadust kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Selle volituse annab Eesti õiguskord riigikohtule. Seega tuleb ametnikul läbirääkimistel osaledes toimida alalhoidlikult ning püüda läbirääkimistel saavutada õigusakti võimalikult suur kooskõla kõigi põhiseaduse sätetega, millele riigikohus ei ole andnud teistsugust tõlgendust," kirjutas Madise.

"Sel eesmärgil on vaja Euroopa Liidu seadusandlike algatuste põhiseaduspärasust pidevalt ja terviklikult analüüsida. Kui ilmneb, et kavandatava Euroopa Liidu õigusakti säte võib olla mõne Eesti Vabariigi põhiseaduse normiga vastuolus, tuleb sellest teatada nii Vabariigi Valitsusele kui ka riigikogule," lisas ta.

Madise märkis, et Euroopa Liidu õiguslike algatuste kõiki sätteid ei ole vaja kirjalikus vormis võrrelda kõigi Eesti põhiseaduse sätetega.

"See poleks mõistlik, vajalik ega tegelikult võimalik. Oluline on lihtsalt, selgelt ja lühidalt kirja panna algatuse või planeeritava akti tuum – mida see toob kaasa Eesti isikutele ja institutsioonidele – ning seejärel keskenduda olulise põhiseaduspärasuse hindamisele," märkis ta.

"Kui analüüsimisel selgub, et Euroopa Liidu õigusliku algatusega on oht minna vastuollu põhiseaduse mõne sättega, siis tuleb analüüsis põhjendada, milles seisneb vastuolu põhiseaduse normiga, ning selgitada, millised juhised saab ametnik läbirääkimisteks (nt tuleks saavutada algatuse muutmine või liikmesriigile valikuvõimalus või erand)."

Madise rõhutas, et riigikogule tuleb selgelt teada anda, kui vastuvõetud Euroopa Liidu õigusaktis on normid, mille kooskõla Eesti põhiseadusega on vaieldav.

"Kui tegemist on Euroopa Liidu õigusaktiga, mille ülevõtmiseks on vaja Eestis vastu võtta seadus, tuleb seletuskirjas näidata, millised õigusakti ülevõtmiseks algatatud seaduseelnõu sätted on vastuolus Eesti põhiseadusega ja milles vastuolu seisneb. Kui seaduseelnõu koostajad leiavad, et vastuolu tõttu saab tugineda Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusele (PSTS), peab seletuskirjas esitama selle kohta analüüsi," märkis Madise.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta saatis ministritele, riigikantseleile, õiguskantslerile ja riigikontrolörile kirja, milles palub nõuandeid bürokraatia vähendamise kohta.

Praeguse valitsuse koalitsioonileppes on ühe suure eesmärgina ära toodud bürokraatia ja reguleerimise vähendamine.