Alender ja Svet: eelnõude VTK-d on muutunud ebavajalikuks, formaalseks ja koormavaks
Seaduseelnõude väljatöötamiskavatsused (VTK) on praktikas kujunenud pigem ebavajalikuks, formaalseks ja koormavaks lisaetapiks ning nende nõue tuleks kaotada, leiavad kliimaminister Yoko Alender ning taristuminister Vladimir Svet.
"Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse ja kontseptsiooni regulatsioon on meie hinnangul ajale jalgu jäänud ja sellisel kujul ennast ei õigusta. VTK-d on praktikas kujunenud pigem ebavajalikuks, formaalseks ja koormavaks lisaetapiks, kuivõrd konkreetsed küsimused, probleemid ja lahendused sünnivad enamasti siiski alles eelnõu väljatöötamise käigus, mil sõnastatakse omavahel süsteemi moodustavaid õigusnorme," kirjutasid Svet ja Alender vastuseks justiits- ja digiminister Liisa Pakosta üleskutsele saata talle ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks.
Ministrid leiavad, et väljatöötamiskavatsuse pelgalt informatiivne eesmärk ei ole oma ressursikulukuse tõttu õigustatud.
"Kindlasti võib teatud juhtudel olla VTK-l ka oma väärtus, kuid selle koostamine võiks olla võimalus, mitte igakordne kohustus. VTK eesmärgi võiks tulevikus katta koosloomekeskkonna teatis seaduseelnõu väljatöötamisega alustamise kohta," märgivad Alender ja Svet ja lisavad, et VTK-dest loobumist õigustab ka järjest kiirenev õigusloome ja ressursside vähenemine.
Lisaks VTK-de kaotamisele käisid Alender ja Svet välja ka põhiseaduslikkuse analüüsi nõude piiramise ettepaneku.
"Eelnõu seletuskirjas peaks põhiseaduslikkuse analüüs olema nõutav vaid põhiõiguste olulise riive korral – see viiks HÕNTE (hea õigusloome ja normitehnika eeskiri - toim) nõude praktikaga kooskõlla, kuivõrd enamus õigusnorme sätestab mingeid kitsendusi või piiranguid, kuid põhiseaduslikkuse analüüsi nad oma olemuselt ei vaja ja seda ka ei tehta, sest piisav on lihtsalt alternatiivide läbikaalumine," sedastavad Alender ja Svet ning lisavad, et põhjalik analüüs tuleks kindlasti teha vaid väga intensiivseid riiveid sisaldavate eelnõude puhul.
Kokku käivad Alender ja Svet välja 14 ettepanekut, kuidas bürokraatiat vähendada. Nende seas on näiteks ka õigusaktide eelnõude ja seletuskirjade ühetaolise vormistuse ettepanek, eelnõude keeletoimetamise vähendamine, lõpetada välislepingute tehniliste muudatuste tõlkimine jpm.
Oma ettepanekud bürokraatia vähendamiseks on varasemalt saatnud ka õiguskantsler Ülle Madise.
Toimetaja: Urmet Kook