Intervjuus Financial Timesile ütles Sikorski, et Varssavil on kohustus tagada oma kodanike ohutus, olenemata sellest, et rakettide peatamine Ukraina territooriumi kohal võiks kiskuda NATO Venemaa sõtta Ukraina vastu.

"NATO liikmesus ei tühista iga riigi vastutust oma õhuruumi kaitsmise eest – see on meie põhiseaduslik kohustus," märkis Sikorski. "Minu isiklik seisukoht on, et kui vaenulikud raketid on teel meie õhuruumi poole, oleks nende allatulistamine õiguspärane enesekaitse, sest kui need meie õhuruumi sisenevad, on suur oht, et rusud vigastavad kedagi."

Sikorski sõnul on Poola allkirjastanud Ukrainaga kahepoolse julgeolekuleppe, milles riigid leppisid kokku uurida võimalust peatada raketid ja droonid, mis on suunatud Poola territooriumi poole, Ukraina õhuruumis.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg lükkas selle ettepaneku aga tagasi, öeldes, et see võib viia alliansi konflikti Venemaaga.

Sikorski rõhutas Poola õigust pärast seda, kui Vene droon sisenes Poola õhuruumi 26. augustil.

Pärast Venemaa täielikku sissetungi Ukrainasse 2022. aastal on Poola territooriumile langenud ka rakette ning hiljuti on Vene droonid sisenenud ka Rumeenia õhuruumi.

Lääne ametnikud on mures, et selline poliitika võiks hägustada lääne sekkumise piire ja võib-olla provotseerida Venemaa vastulööki. Kiiev on aga survestanud oma lääne liitlasi suuremale sekkumisele, sealhulgas õhukaitse pakkumisele Ukraina lääneosa kohal NATO territooriumilt.

Sikorski märkis, et on liiga vara hinnata Ukraina edusamme Kurski operatsioonil, mis algas 6. augustil, kuid tervitas pealetungi kui viisi näidata Vladimir Putinile, et ohver ei käitu alati ootuspäraselt.

Lisaks rõhutas Sikorski, et Euroopa poliitikud peaksid tegema rohkem, et veenda Ameerika avalikkust ja poliitikuid, et Euroopa ei jää maha rahvusvahelise julgeoleku tagamisel. Ta lisas, et arvestades Euroopa suuremaid finants- ja humanitaarabi kulutusi Ukrainale, panustab Euroopa tegelikult rohkem kui Ameerika Ühendriigid.