Õhuvägi: ilmselt ei nõudnud Vene drooni sattumine Lätti hävitajate õhkutõstmist
Vene drooni sattumine Valgevene kaudu laupäeval Läti õhuruumi ei nõudnud ilmselt NATO õhuturbemissiooni hävitajate kohalesaatmist, ütles Eesti õhuväe esindaja. Samal päeval toimunud sarnane intsident Rumeenias ajendas sealseid võime saatma kohale kaks hävitajat.
"Tundmatu lennuvahendi avastamisel kõigepealt analüüsitakse erinevaid asjaolusid ning seejärel tehakse taktikaline otsus õhuturbe hävitajate rakendamiseks. Seekord meile teadaolevalt seda vajadust ei nähtud," ütles õhuväe pressiesindaja Siim Verner Teder teisipäeval ERR-ile.
Teder selgitas, et enne seda, kui piiri ületanud võõra õhusõiduki - drooni, kopteri, lennuki - suhtes jõudu kasutada, on rahuajal rangelt soovitatav õhusõiduk visuaalselt tuvastada lennuvahendilt. "Nii tagatakse, et rünnatakse sõjalist sihtmärki," märkis ta.
Laupäeval kukkus Lätis Rezekne piirkonda lõhkeainega varustatud Shahed-tüüpi Vene droon, mis oli sisenenud Läti õhuruumi Valgevenest. Läti relvajõudude teatel tuvastas õhukaitse koheselt mehitamata õhusõiduki sisenemise Läti territooriumile, jälgis selle liikumist ja tegi kindlaks allakukkumise koha.
Läti kaitseväe juhataja Leonids Kalninš ütles, et õhusõiduk sisenes Läti õhuruumi laupäeval varajastel hommikutundidel. tema sõnul ei olnud droon otseselt suunatud Lätti, vaid Ukrainasse. Läti kaitsejõud püüavad käivitatud uurimise käigus selgitada, kas droon maandus ise või kukkus alla.
Laupäeval sisenes ka Ukraina naaberriigi Rumeenia õhuruumi Vene droon, mispeale saatis Rumeenia seda jälgima kaks hävitajat F-16, teatas Reuters pühapäeval. Hiljem lahkus Tulcea ja Constanta piirkonnas lennanud droon Rumeenia territooriumi kohalt.
NATO õhuturbemissiooni Balti riikides viivad praegu läbi Saksa õhujõud, mille hävitajad Eurofighter Typhoon baseeruvad Lätis Lielvarde lennuväebaasis.
Toimetaja: Mait Ots