Politsei konfiskeeris laupäeval Lihula monumendi koopia, mis plaaniti auto kastis viia Lihulasse ja püstitada kunagise monumendi mahavõtmise 20. aastapäeva puhul eramaale.

Politsei sõnul võib konfiskeeritud monumendil olla peal keelatud sümboolikat.

Kuju transpordiga seotud olnud ja tähistamisüritust korraldanud Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatuse liige Martin Sööt ütles, et politsei ei hoiatanud, et kuju püstitamine võib olla ebaseaduslik.

"Absurdne, sellest teemast ei rääkinud keegi midagi," sõnas Sööt. "Teisel juhatuse liikmel oli suhtlus selle ürituse kohta, et kuidas ja mismoodi me selle läbi viime, kas on rongkäik ja nii edasi."

Sööt rääkis "Aktiaalsele kaamerale", et ei mõista, miks politsei Saksa sõjaväe mundris langenud eesti sõjamehele pühendatud ausamba püstitamist takistas. 20 aastat tagasi maha võetud ausamba pisut muudetud koopia plaaniti püstitada eramaale, kust see paistnuks siiski maanteel möödujatele kenasti kätte.

"Ei olnud näha ühtegi haakristi ega midagi. Oli näha, jah, kraelõpme peale Eesti leegioni tunnus," ütles Sööt.

Politsei ei oska veel öelda, millised konfiskeeritud sambal kujutatud sümbolitest seadusega vastuollu läksid, selleks kaasatakse eksperdid.

Protokollis märkis politsei, et on alust arvata, et monumenti võidakse avalikult eksponeerida.

Sööt ütles, et sammas plaaniti püstitada eramaale, mitte avalikku kohta. "See on teekaitsevööndist väljas. Nii et ei oleks mingit probleemi pidanud olema."

Kuju oli plaanis püstitada Lihula Olerexi taha, Pärnu maantee ja Alaküla tee ühinemise alale.

Politsei sõnul puudusid ausambal vajalikud kooskõlastused.

"Tegemist on teekaitsevööndiga, seal oleks tulnud transpordiametilt võtta kooskõlastus, kohalikult omavalitsuselt võtta kooskõlastus. Midagi sellist ei tehtud," selgitas PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ülem Üllar Kütt "Aktuaalsele kaamerale". "Meile saabus vihje, et selline kivi on tegemisel ja see kivi peaks liikuma Lihula suunas ja seda vihjet siis kontrollides peatatigi see auto, kus peal see kivi oli," lisas ta.

Küti sõnul olid korraldajad seadustega kursis: "Politsei suhtles Eesti Leegioni Sõprade klubiga eelnevalt korduvalt ning klubi oli ja on väga hästi kursis oma tegevuse õiguslike alustega," sõnas Kütt.

Politsei leidis, et konfiskeeritud monumendil olid karistusseadustiku (KarS) paragrahv prim 1 tunnused – agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.

Sööt väitis ka ERR-ile, et kuju ei olnud samal päeval Lihulas toimuva mälestusüritusega seotud.

"See sammas tegelikult ei olnud üldse ju meie teema. See oli eraisiku teema ja meie enda ürituse raames seda ei reklaaminud," lisas Sööt. "Ma isiklikult seda kohalikku elanikku ei teadnud, aga kuna meil on ka väga suur osa liikmeid Lihulast, siis lihtsalt panime käed kokku. Miks mitte inimest aidata, ei ole ju keelatud see."

Kuigi pühapäeval konfiskeeritud kuju Lihulasse ei jõudnud, toimus mälestusüritus Lihulas eramaal paikneva kuju juures. Söödi sõnul on too kuju viis aastat vana ja kohalikud võimud selle asukohast teadlikud.

Initsiatiivgrupp, kes on pidanud Lihula mälestuskivi mahavõtmise memoriaalüritusi viimased viis aastat, lubab aga oma aktsioonidega jätkata kuni õnnestub ausammas püstitada.

Sööt rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et ei mõista, miks on on lubatud Vene sõjaväe mundris Aljoša kuju, aga mitte Saksa leegionäri mundris kuju.

"Ei ole see, et ühte võõrast mundrit me keelame, milles Eesti sõdur võitles, aga teist võõrast mundrit, mis on kaitseväe kalmistul, millel on olemas kõik tunnused, mis peaks minema sellesama kurikuulsa paragravi alla, me kaitseme seal," ütles Sööt.

"Igasugune agressorriigi sümboolika täna avalikult esitlemiseks on keelatud," rõhutas Kütt. "Siin tuleb vaadata seda nüüd ka lähemalt, sest võimalik, et sel kivil on ka varjatud sümboleid. Selleks tulebki seda kivi spetsialistide poolt vaadata."

"Me vaatame seda konteksti natuke laiemalt, kogu seda üritust, ja me teame täna, et sellel üritusel eksponeeriti meile teadaolevalt avalikult ka natsi-Saksamaa sümboolikat," lisas ta.

Läänemets: valitsus oli teadlik

Politsei teavitas oma plaanist sambapüstitamist ennetada ka valitsust.

"Tegemist ei ole politseiaktsiooniga, tegemist on seaduse täitmisega. Paar aastat tagasi jõustus seadus, mis ütles, et okupatsioonisümboleid avalikus ruumis eksponeerida ei tohi. Ja politsei tõesti teavitas nii mind kui peaministrit ja teisi valitsuse liikmeid, et nad seda teevad," rääkis siseminister Lauri Läänemets (SDE) "Aktuaalsele kaamerale".

"Seadust mitte täitma kutsuda ükski Eesti minister ei tohiks. See on karistatav tegu," lisas Läänemets. "Vahet ei ole, kas ta oli Vene okupatsioon või ta oli Saksa okupatsioon. Okupatsioon on okupatsioon. Eesti mehi, eesti naisi, kes Teises maailmasõjas hukkusid, peaks mälestama ikka Eesti sümbolitega.

Läänemetsa sõnul liigutakse edasi ka okupatsioonisümbolite avalikku eksponeerimist keelava seaduse jõustamisega, mille president eelmisel aastal tagasi lükkas.