"Kõigepealt ma tahan politseid kiita. Võttis küll palju aega, aga lõpuks nad jõudsid ikkagi moraalselt ja ka juriidiliselt õige otsuseni - oleks ju võinud üritada seda asja ka veel rohkem kinni mätsida ja hävitada sammas või teha mingeid muid rumalusi. Aga see, et see anti ikkagi tagasi juhile, kelle käest ta ära võeti, oli algusest peale ainuõige otsus," ütles Ginter reedel ERR-ile.

PPA teatas neljapäeval, et andis Lihula monumendi koopia seda mullu sügisel transportinud mehele, kelle käest see ära võeti, tagasi. "Mingit korrarikkumist kui sellist, kuju puhul toime pandud ei ole, aga selle ülespanemisega võivad tekkida mingisugused konfliktid avalikus kohas. PPA soovitus on, et sellisel kujul seda mitte avalikult üles panna," ütles Ida-Harju politseijaoskonna juht Inna Toater. Aga kui kuju üles pannakse, siis karistust sellele ei järgne, kinnitas ta.

Samas rõhutas Ginter, et monumendi koopiaga toimunu oli siiski ohtlik pretsedent, kuna selleks kasutatid korrakaitseseadust.

"Korrakaitseseadus peaks tähendama mingit kõrgemat ohtu, mis on vahetult eesseisev. Aga kui me leiame, et kuskil mööda maanteed sõidab mingi sammas ja siis kuskil, äkki Lihulas, kunagi juhtub mingisugune rahutus ja kui selle alusel hakata inimeste vabadusi piirama, siis meil tekib päris suur probleem," rääkis advokaat. "Näiteks, kui me nüüd vaenukõne karistatavaks muudame sellisel kujul, et kui keegi mõtleb, et äkki sa kirjutad midagi sellist oma trükimasinaga, mis on vaenukõne koosseisule vastav, siis võtame sult trükimasina ära. Sellist laiendavat korrakaitseseaduse tõlgendamist me kindlasti ei saa endale riigina lubada."

Tema sõnul oli vale see, kui siseminister ja mõned teised ütlesid sambakoopia äravõtmisel, et sellel võivad olla keelatud sümbolid või sümboolika või sammas ise võib olla keelatud sümboolika.

"See on Eesti õiguse mõttes täielik umbluu. Ma ise olin selle paragrahvi sünni juures – Eesti õiguses me meelega ei keelanud ära sümboleid. Nad on seaduslikud – sul võib olla viisnurk, sul võib-olla haakrist, sul võib olla Stalini pilt, kui tahad. Küsimus on selles, et sa võid seda kasutada teatrietenduses ja võid kasutada seda meelelahutuslikel eesmärkidel või oma kodu sellega dekoreerida seni, kuni see viis, kuidas sa seda kasutad, ei jäta muljet, et sa toetada agressiooni või vaenukuritegusid, või mis seal kõik pikka nimekirja sai," selgitas Ginter. "Ehk siis mõte oli just selles, et kui me keelaksime ära need sümbolid ise, siis me läheksime sõnavabaduse piiramisel liiga kaugele. No kujutage ette, et sa teed teatritükki ja siis viiakse sind minema sellepärast et sul oli näiteks Vene sõdurimunder seljas. See ei olnud see eesmärk."

"Aga kui näiteks on seesama sümbol, viisnurk või mingi muu selline asi on näiteks Surematu polgu marsil kusagil seal Aljoša juures, siis on ju ilmselge, et sa ei marsi seal lihtsalt sellepärast, et teatrit teha, vaid sellepärast, et sa tunned, et see agressioonikuritegu oli õigustatud või sulle ta meeldib või sa tahad kuidagi pisendada selle tõsidust," jätkas ta. "Ehk siis me tahtsimegi just sõnavabadust kaitsta. Ja kui oligi ideid, et keelame siis veel midagi ära, keelame seda ja teist ja kolmandat, siis tegelikult konsensus selle paragrahvi loojate juures oligi see, et me sõnavabaduse kaitseks teeme maksimaalselt."

Kui aga võimud saaksid hakata ütlema, et mõni sümbol ise on keelatud, siis oleks risk, et järgmisena võetakse ette ka näiteks vaenukõne, kus Ginteri sõnul sama moodi kaitsevad Eesti seadused olukorda, kus inimesed saavad oma rumaluse välja valada seni, kuni see ei muutu ühiskondlikult ohtlikuks.

"Aga kui me nüüd anname sellele tõlgenduse, et juba ennetavalt vaenukõne iseenesest, tekst kui selline on keelatud, siis me põhimõtteliselt kaotame ära seadusandja soovi kaitsta sõnavabadust ja mitte minna liiga kaugele," lisas ta.

Kommenteerides samba ja sellel asuvate kujutiste välispoliitilist aspekti, mis võis samuti ajendada politseid tegutsema, ütles vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor Ginter: "See on täiesti loogiline, et selliseid tegusid tuleb teha targemalt ka nende inimeste poolt, kes neid sambaid püstitavad. Jah, kindlasti seda kuritarvitatakse väljaspool välismeedias, aga riik ei saa kasutada sisekaitsejõudusid selleks, et oma renomeed kaitsta isikute eest, kes käituvad seaduslikult."

Tema sõnul tuleb sellisel juhul tegelda rohkem veenmise ja võib-olla ka survestamisega, aga sellist jõu kasutamist ei peaks olema võimalik PR-eesmärkidel teha.

"Aga nii palju kui mina olen aru saanud, siis selle samba omanikud on soovinud mälestada sõjas hukkunuid ja mitte toetada sellega natsiagressiooni," ütles Ginter.

"Aga see on juba nagu semantiline küsimus. Sellel hetkel, kui see neilt ära võeti, oleks see olnud kasvõi hiigelsuur haakrist, poleks olnud ikkagi mitte mingit alust seda Tartu Ülikooli analüüsimiseks saata. See, et ta võeti ära ja saadeti ülikooli analüüsimiseks, see juba iseenesest on tegelikult täiesti meelevaldne Eesti seaduse mõttes," rääkis ta.

"Et seda saaks teha, peaks näitama, et nüüd selle konkreetse sambaga kaasnes mingisugune arvestatav ja vahetu oht avalikule korrale, aga praegu pole keegi midagi öelnud, et kuskil oleks midagi kohe selle sambaga hakanud juhtuma, et kamp inimesi oli juba valmis seal kaamerate ja lippudega ja kõnedega, et toime panna avaliku korra rikkumine," kirjeldas advokaat.

Ginter meenutas ka, et samba koopia äravõtmisel viidati mingitele ehitusõigusega seotud probleemidele või teekaitsevööndile, aga need peaks olema haldusõigusega lahendatavad küsimused, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses. "Selleks ei ole vaja helikopteritega reageerida," lõpetas ta.