Nordica pidi eelmise majandusaasta aruande esitama äriregistrile juuni lõpus, kuid pole seda senini teinud. Nordica auditeerimata finantsaruandest ilmneb aga, et mullu oli ettevõtte müügitulu 107,266 miljonit eurot ja puhaskahjumi summa 19,146 miljonit eurot. Aasta varem teenis Nordica 1,514 miljonit eurot kasumit.

Käibenumber oli võrreldes 2022. aastaga üle 18 protsendi suurem ja seda põhjendas Nordica klientide suurenenud aktiivsusega, kuid tegevuskulud kasvasid samal perioodil lausa ligi 45 protsenti. Ettevõte tõi põhjuseks muu hulgas inflatsioonisurve, aga ka ühekordsed uued tegevused, mis olid seotud klientide aktiivsuse, pilootide- ja meeskonnanappuse ning pikkade seisakutega lennukite hoolduses.

"Mõned neist väljakutsetest ei ole ainulaadsed – nagu teisedki lennufirmad, seisab ka Nordica praegusel turul silmitsi teatud piirangutega seoses tööjõu ja seadmetega, mille lahendamise nimel me vaeva näeme," sedastas ettevõte aruandes.

Lisaks mõjutasid Nordica majandustulemusi negatiivses suunas ka mitmed ühekordsed sündmused, näiteks toob aruanne välja intsidendi Airbus A320 mootoriga, mille remondikuluks kujunes 2,5 miljonit eurot ja lisaks jäi lennuki remondisviibimise ajal saamata tulu toimumata jäänud lendudelt.

Ettevõte sedastas, et ehkki tulu teeniti 2023. aastal plaanitust märksa vähem, suudeti likviidsus stabiliseerida ning see saavutati muu hulgas tänu uutele meetoditele kulude kokkuhoiuks, lennukite hooldusprotsesside kooskõlla viimisele tavapraktikaga ja koostööle strateegiliste partnerite ja tarnijatega.

Tulude vähenemist põhjendas Nordica lennukite rendilepingute hilinemisega ning tegevusega seotud väljakutsetega. Ühtlasi kinnitas Nordica aruandes, et nad on astunud jõulisi samme, et oma finantstulemusi stabiliseerida ning tegevus ümber korraldada.

Millal Nordica majandusaasta aruande auditeerimine lõpule jõuab ja äriregistrile esitatakse, ei osanud Nordica esindajad jätkuvalt ERR-ile öelda. Möödas on ka varem välja käidud tähtaeg aruanne augusti lõpus avalikuks teha.

"Tõepoolest, 2023. aasta oli ettevõtte jaoks eriti keeruline, nagu nähtub esialgsest finantsaruandest. Oleme kokku leppinud oma välisaudiitoriga, et on vaja täiendavaid jõupingutusi, mis võtab omakorda aega. See on ka põhjus, miks auditeeritud 2023. aasta finantsaruande esitamine on hilinenud," teatas ettevõte. "Jagame auditeeritud aruannet avalikkusega niipea, kui see on valmis."

Nordica aktsiad kuuluvad kliimaministeeriumile, mille liikuvuse asekantsler Sander Salmu ütles, et majandusaasta aruanne tähtajaks esitamata jätmist ei saa kindlasti heaks tooniks pidada ning ministeerium ootab, et ettevõtted esitaksid majandusaasta aruande tähtajaks.

"Samas on Nordica äritegevuses, sealhulgas finantsarvestuses olnud möödunud aastal palju ebaselgust, mida näitas ka ministeeriumi tellitud erikontroll – sellest tulenevalt on numbrite hindamine võtnud tavapärasest kauem aega," lisas Salmu.

Transpordi Varahaldus jäi esimesel poolaastal kasumisse

Ka Nordicale lennukeid rentiv Transpordi Varahaldus lõpetas 2023. aasta 10,6 miljoni euro suuruse kahjumiga. Tänavu esimesel poolaastal oli nende puhaskasum aga 2,528 miljonit eurot, nähtub ettevõtte esialgsest, auditeerimata aruandest.

Seitsmest Bombardierist koosneva lennukipargiga Transpordi Varahalduse müügitulu vähenes kuue protsendi võrra 5,8 miljoni euroni. Ettevõtte rahavoog oli 4,8 miljoni euroga miinuses, kuid Transpordi Varahalduse juhatuse liige Ergo Blumfeldt peab poolaastatulemusi siiski heaks.

"Rahavoog läheb meil kahte kohta. Maksame laenu tagasi pangale, aastane tagasimakse on viie miljoni kanti koos intressiga, ja siis on perioodilised hooldustoimingud. See on tavapärane majandustegevus," lausus ta.

Ettevõtte äritulude kuueprotsendiline vähenemine viimasel poolaastal tulenes Blumfeldti sõnul sellest, et renditasud, mis neile laekuvad, sõltuvad sellest, kui palju lennatakse. Võrreldes eelmise aastaga on aga Nordica tänavu lennanud vähem tunde ja seega maksnud ka Transpordi Varahaldusele vähem tasu.

Blumfeldt kinnitas, et ettevõte keskendub oma tegevuses praegu sellele, et kõik ettevalmistused saaks erastamiseks tehtud.

"Küsime kindlasti turu pealt pakkumised lennukitele ja siis läheme erastamisplaaniga edasi," ütles ta.

Varasid oli Transpordi Varahaldusel teise kvartali lõpuks 68,3 miljonit eurot ja nende maht kahanes poole aastaga 1,3 miljoni euro võrra.

Ettevõtte kohustused olid juuni lõpu seisuga 31,1 miljonit eurot ja omakapital 37,2 miljonit eurot. Juhtorganite liikmete tasud kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 55 protsenti.