Riigieelarve seadus ei kajastanud või kajastas ebatäpselt finantseerimistehinguid majandusministeeriumi ning regionaalministeeriumi eelarves. Tegu oli Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtfondidesse tehtavate sissemaksete või tagasilaekumistega ja fondide valitsemistasudega. Nii ei olnud teatud tehinguid üldse eelarve seaduses planeeritud ning osa tehinguist aga oli valel real. Seetõttu oli riigieelarve seadusega võrreldes tegelikkuses tehinguid ligi 122 miljoni euro jagu rohkem.

Peale selle oli majandusministeeriumi valitsemisala jaoks planeeritud raha energiahindade kallinemise katteks kogemata topelt rohkem ehk vajamineva 100 miljoni asemel üle 200 miljoni euro. Seda teemat on ka avalikkuses juba käsitletud.

Ka leidis riigikontroll, et eelneval eelarveaastal kasutamata eelarvejääkide suur maht ning hiline väljaselgitamine on tekitanud olukorra, kus puudub terviklik ülevaade ministeeriumide valitsemisalade eelarveaasta jooksul tegelikult kasutada olevast rahast.

Eelarveaastal kasutamata jääkide selgitamine võtab pool aastat?

"Ülekantavate eelarve jääkide kasv on 2023. aastal peatunud, jäädes 1,6 miljardi euro juurde, kuid endiselt võtab eelarveaastal kasutamata jääkide selgitamine ligikaudu pool aastat," märkis riigikontroll.

"Kuus kuud kestva jääkide selgitamisega seoses tekib küsimus, kui seda raha eelarveaastale järgnenud aasta esimese poolaasta jooksul tarvis ei ole läinud, kas ja milleks valitsemisaladel see raha tegelikult planeeritud oli," tõdes riigikontroll auditit tutvustades. "Lisaks on risk, et jääkide selgitamine võtab nii kaua aega, et seda raha ei jõuta enam mõistlikul viisil ära kasutada."

Eelarvejääkide suur maht ja üleviimise otsuste viibimine kahandab riigieelarve protsessi läbipaistvust.

Lisaks näitas audit, et mitte alati ei jagata riigisiseseid toetusi läbipaistvalt ning kohati ei veenduta nende kasutamise sihipärasuses. 2023. aastal anti riigieelarvest riigisisesteks toetusteks ligikaudu 3,2 miljardit eurot. Eelarve seaduse eelnõu seletuskirjast aga ei selgu, mis tegevusvaldkondades, miks ja mis alustel plaaniti toetusi jagada.

Seletuskirja toetusi puudutavas lisas on avalikustatud vaid osaline info toetust saavate juriidiliste isikute kohta ning see ei ühti seletuskirja teistes osades toodud infoga. Riigikontrolli analüüsi kohaselt anti riigisiseseid toetusi võrreldes seletuskirja lisas 3 tooduga tegelikult peaaegu neli korda suuremas summas.

Välistoetuste jagamise ja kasutamise kohta on erinevaid juhiseid ja reegleid, neid kontrollitakse mitmel tasandil, regulaarselt tuleb esitada aruandeid jms. Samal ajal annavad ministeeriumid sageli riigisiseseid toetusi, ilma et seaks toetuse saajale selgeid eesmärke, küsiks hiljem lepingu täitmise aruandeid ja hindaks, kas raha kasutati kokkulepitud otstarbel.

Riigisiseste toetuste jagamine ei ole alati läbipaistev ega taga ausat konkurentsi – osal asutustel puudub kord riigisiseste toetuste jagamiseks ja raha antakse ka ilma avaliku konkursita.

Riigi majandusaasta koondaruanne, mille hulka kuulub riigi eelarve täitmise aruanne, annab riigikogule ja avalikkusele infot juba tehtud majandustehingute kohta. Riigi tulude ja kulude üle otsustamise aluseks aga on aasta riigieelarve seadus, mistõttu on vajalik, et rahandusministeeriumis koostatav riigieelarve seaduse eelnõu koos seletuskirjaga sisaldaks õiget ja arusaadavat infot.

Riigi 2023. aasta tulud olid 2023. aasta riigieelarve täitmise aruande kohaselt 14,9 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 16,6 miljardit eurot: kulud 15,9 miljardit eurot ja investeeringud 701,6 miljonit eurot.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli 2023. aasta lõpu seisuga riigi varade rahaline maht kokku 24,1 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga varade rahaline maht oluliselt ei muutunud (kasvas 0,1 miljardi euro võrra).

2023. aasta lõpu seisuga oli riigil kohustisi kokku 18,4 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 1,7 miljardi euro võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 11,9 miljardit eurot. Riigil oli laenukohustisi 8,2 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 1,3 miljardi võrra.

Riigikontroll auditeerib riigi majandusaasta koondaruandes olevat raamatupidamise aastaaruannet ja riigi tehingute seaduslikkust igal aastal.