Eesti kiire hinnatõus pani inimesed Aasia veebipoodidest kaupa tellima
Kiire hinnatõus on järsult hoogustanud odavate kaupade tellimist Aasia veebikaubamajadest, nagu Temu ja Aliexpress. Hiina kauplejalt ostes ei kehti aga Euroopa Liidu tarbijaõigused ja Eesti tarbijakaitse tekkinud probleemide puhul aidata ei saa.
Eesti e-kaubanduse liidu juht Tõnu Väät ütles ERR-ile, et Aasiast odavate kaupade tellimine on ligi 20 protsendi võrra kasvanud ning kiire kasv on toimunud just viimase aasta jooksul.
"Tegelikult on see suuresti kasvanud Temu tulekuga Eesti turule," lausus Väät. "Kui inimeste ostujõud langeb ja majandus jaheneb, on läbi aegade olnud nii, et kohe väheneb ostukorv ja hakatakse odavamaid asju ostma. Viimase aastaga on keskmise ostukorvi summa e-kaubanduses umbes 20 protsenti langenud, kuigi pakimaht on iseenesest isegi 10–15 protsenti kasvus. Tellitakse lihtsalt odavamaid asju."
Lisaks Temule on näha ka Aliexpressi, aga ka eBay tellimuste kasvu. Temu kohta märkis Väät, et tegu on ühe suurema reklaamijaga Google'i ja Meta kanalites mitte ainult meie regioonis, vaid üle maailma.
"Ükskõik, mis sõna otsida, suhteliselt kohe näitavad nii Google kui ka Facebook mõnd sarnast Temu reklaami. Nad reklaamivad väga agressiivselt ja müüvad väga odavat kaupa, sealt see suur maht tuleb," selgitas ta.
Kui Temu turule sisenes, arvati Väädi sõnul ka rahvusvaheliselt, et Aliexpressile konkurentsi pakkumine on hull plaan, kuid praegu pole enam võimatu, et nad lähevad millalgi Aliexpressist mööda ja mõnes kohas on seda ilmselt juba teinud.
Aasia kaubamajade populaarsus on mõjutanud ka Eesti veebikaupmehi, eriti neid, kes müüvad laia sortimenti väiksemaid vidinaid. Samas on e-kaubanduse liidu poole pöördunud nii kaupmehi kui tarbijaid murega, et Temu rikub paljusid Euroopa Liidus kehtivaid seadusi. Väät tõi välja, et Temu pakub pidevalt soodushindu, kuid ei avalda kauba viimase 30 päeva soodsaimat hinda, nagu seda peab EL-is tegema. Probleeme võib tekkida ka seoses Aasiast soetatud kauba garantiiga.
"Teine probleem on see, et EL-is on tooteid müües ranged tootmis- ja kvaliteedinõuded, aga seda, mis Aasiast sisse tuleb, on raske kontrollida. Kui toode maksab mõne euro, ei saa see materjal väga kvaliteetne olla," lausus Väät.
Ajal, mil majandusel hästi läheb, on Eesti e-kaubandusest läbi käivast rahast 55 või isegi 60 protsenti jäänud Euroopa Liitu ja umbes 40 protsenti kolmandatesse riikidesse, praegu on aga olukord Väädi sõnul juba peaaegu vastupidine.
Ta rõhutas, et Aasia kaupade mahu kasvu ei saa ainult Temu süüks panna, sest pigem peegeldab see ikkagi tarbijate ostujõudu. Inimeste rahakott on kannatanud kütuse ja energia hinna kui ka intresside tõusu all ning inflatsioon on teinud oma töö, mis kohe peegeldub ka e-kaubanduses.
Samas ei ole e-kaubanduse liidu juhi sõnul Eesti ettevõtjatel kuigi palju võimalusi, et olukorda parandada. Küsimus on majanduskeskkonnas ja praeguse asjade kuluga tuleb harjuda.
"Kümme aastat tagasi oli väga levinud majandusmudel, et tellid Hiinast suure konteineri odavat kaupa, panid 500 või 50 protsenti hinda juurde ja müüsid edasi. Selliste mudelite, väikeste veebikaubamajade, kes ise kaupa ei oma, vaid tellivad Hiinast, aeg on suuresti läbi," usub Väät.
Eesti kaupmeeste ainus võimalus on tema sõnul tuua esile oma konkurentsieelised: kiire tarne, eestikeelne klienditeenindus ja mugav tagastus. Neile kolmele alustalale peaks kaupmehed rõhuma. Samuti tõi Väät välja, et 14-päevane tagastamisõigus kehtib ainult Euroopa Liidus.
Ka ostja, kes tellib näiteks Hiinast kahe euro eest sada patsikummi, mis sealt laevaga siia tuuakse, peaks Väädi sõnul endalt küsima, kui suur on selle jalajälg, millist tööjõudu on tootmiseks kasutatud ja mis materjalist on toode tehtud. Paraku on sellist sõnumit tarbijale keeruline kohale viia, kuid Väät ütles, et tarbijate teadlikkus siiski järjest tõuseb.
Väät pidas tõenäoliseks, et mõnel Eesti kauplejal tuleb oma äri ka kinni panna. Ta tõi välja, et tuhandeid eri nimetusi müüva veebikaubamaja pidamine läheb seda raskemaks, mida enam Aasiast konkurente peale tuleb, sest nii suure reklaamimahuga on võimatu konkureerida. Lihtsam on tema hinnangul neil, kes on spetsialiseerunud teatud kategooria kaupadele.
"See on piiriülese kaubanduse suur pahupool, et meie ametid on Aasia kaupmeeste korralekutsumisel suht hambutud," ütles Väät. "Eesti kaupmehi kutsutakse korrale ja isegi kiusatakse igasugu väikeste asjade pärast, mõne määruse rikkumise pärast, aga olen kindel, et Temu poole pole aasta jooksul ei andmekaitseinspektsioon ega tarbijakaitseamet pöördunud."
Samas usub Väät, et kui majanduse seis paranema hakkab, paraneb ka Eestist ostmine. Kui aga inimene on harjunud juba Aasiast tellima, muutub harjumus aeglaselt ja mingi osa turgu jääbki Aasiale.
Tarbijakaitse Hiina veebipoega tekkinud muresid lahendada ei saa
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru ütles, et neile laekub aeg-ajalt pöördumisi, kus küsitakse nõu seoses kolmandate riikide veebipoodidest ostetud toodetega tekkinud probleemidega.
"Paraku ei saa kolmandatest riikidest, näiteks USA-st või Hiinast tehtud ostude puhul TTJA ega EL-i tarbija nõustamiskeskus tarbijaid abistada. Üldjuhul selgitame pöördujale tema õigusi ja võimalusi probleemi lahendamiseks kas kaupleja endaga või kaupleja asukohamaa õiguskaitseasutustes," tõdes ta.
Euroopa Liidus kehtivad soodusmüügi reeglid kolmandate riikide puhul ei kehti. Tammaru sõnul tuleb seetõttu arvestada, et selliste riikide veebipoodidest tellimine eeldab erilist tähelepanelikkust, sest ka tarbijale ei kehti sellised tarbijaõigused, nagu EL-i liikmesriikide kauplejatelt tellimisel.
"E-ostude sooritamisel tasub toodete eest tasuda krediitkaardiga, sest juhul kui tooteid ei tarnita, on võimalik tasutud summa tagasi saada pangas tagasinõudemenetluse alustamisega," soovitas Tammaru.
Eestis tegutseb ka EL-i tarbija nõustamiskeskus, kuid see annab tarbijatele nõu ja lahendab piiriüleseid kaebusi ostude tegemisel EL-ist ning Norrast, Suurbritanniast ja Islandilt.
Tarbijakaitseamet soovitab e-poest ostmisel pöörata tähelepanu sellele, et kaupleja kontaktandmed oleksid korrektsed ja leitavad. Kui e-poe domeen lõpeb .ee-ga või selle sisu on eestikeelne, ei tähenda see alati, et tegu oleks Eesti ettevõttega.
Osta ei tasu veebipoest, millega pole varasemat kogemust või mis tekitab kahtlusi ning enne ostmist tasub kauplejalt müügitingimuste ja kauba omaduste kohta täpsustusi küsida. Lisaks tasub uurida sedagi, millal ja kuidas peab kauba eest tasuma ja millised teenustasud võivad lisanduda.
Toimetaja: Karin Koppel