Ostudele Hiina veebikaubamajadest ja nende kaupade posti teel Euroopasse saatmisele tuleks panna piir, kuna tolliteenistus ei suuda mitukümmend korda kasvanud saadetiste hulgaga toime tulla, ütles Soome tolliameti peadirektor Sami Rakshit esmaspäeval Soome ringhäälingule Yle. Sama meelt on ka meie maksu-ja tolliamet.

Eelmisel aastal saabus kogu Euroopa majanduspiirkonda 4,6 miljardit saadetist. Neist 98 protsenti pärines Hiinast. Aasiast tulevad väikesaadetised on probleem ühtmoodi kõikidele Euroopa Liidu tolliasutustele, ütles maksu-ja tolliameti peadirektori asetäitja tolli alal Ursula Riimaa

"Jah, Aasiast Euroopasse tulevad väikesaadetised on probleemiks nii Eestile kui ka tegelikult kõikidele Euroopa Liidu tolliasutustele, sest me näeme, et alates 2021. aastast on toimunud plahvatuslik e-kaubanduse kasv. Kui rääkida Eesti kontekstis, siis meile hakkasid käesoleva aasta suvest jõudma Hiina veebikaubandusplatvormide lennukid. Võrdluseks võib öelda, et see kaubandusmaht, mis meile täna ühe lennukiga Eestisse jõuab, on võrdne meie varasema ühe kuu mahuga. Mahud on väga oluliselt kasvanud, isegi suisa kümnekordselt," rääkis Riimaa.

See tõstab oluliselt tolli töökoormust, sest kõik saadetised läbivad esmase riskianalüüsi, vaadatakse läbi eelandmed, kes on kauba tellija.

"Loomulikult ei ole kõik alati nii lihtne ja me näeme probleeme ka meile esitatavate andmete kvaliteedis. Aga me tegutseme edasi varasemaga sarnaselt riskikriteeriumite alusel. Me kontrollime pakke ka juhuslikult ning rahvusvaheliste kontrolloperatsioonide raames," selgitas MTA asedirektor.

"Mis puudutab osakaalu, siis pean tõdema, et absoluutselt igat saadetist ei jõua kontrollida ei Eesti toll ega ka teiste liikmesriikide tollid. Aga me anname endast parima, sest meie eesmärk on tagada, et Eestisse ei jõuaks ohtlikud ega keelatud kaubad, sealhulgas eelkõige relvad ja narkootikumid," lisas ta.

Pakimahud kasvasid USA kehtestatud uute tollieeskirjade tõttu, aga ka tingituna inimeste tarbimisharjumuste muutumisest.

Riimaa sõnul on oma osa ka mugavalt tolliteenusel: "Otseselt ei saa öelda, et e-kaubandusega seonduvad mahud on seotud USA otsustega. Me peame siin vaatama laiemalt mõjusid. Kindlasti on väga palju muutunud ka meie klientide tarbimisharjumused. Järjest enam tellitaksegi pakke ka Hiinast. Samamoodi võib otsuseid mõjutada see, et on leitud väga mugavad logistilised koridorid. Ka see, kui liikmesriikide tollid on võimelised pakkuma lihtsaid ja mugavaid tolliteenuseid, võib olla põhjuseks, miks tuuakse teatud uusi ärivooge konkreetselt mõne liikmesriigi kaudu."

Ka maksude maksmine sõltub Hiina veebimüüja heast tahtest või seaduskuulekusest.

"Tegelikult on maksude maksmine iga kodaniku kohustus. Meie näeme, et paljusid kaupu ei deklareerita korrektselt. Võib olla, et saadetises on mitu kaupa, aga deklareeritakse ainult üks. Teiseks näidatakse ka väärtuseid väga erinevalt. Aga väärtuste valesti näitamist ei saa panna alati ka ostja süüks. Ka ostjad ise tunnetavad, et veebipoes ostes oli hind üks, kuid maksude tasumise või deklareerimise hetkel on toote hind teine. See on põhjustatud sellest, et proovitakse petta nii riiki kui ka tellijat," rääkis Riimaa.

"Euroopa Liit on siin juba astunud esimesi samme ja 2021. aastal kehtestati käibemaksu erikord. Lühend IOSS (Import One-Stop Shop) tähendab, et käibemaks korjatakse juba kauba ostmise hetkel ja hiljem maksab müüja kokku kogutud maksu igakuiselt tarbijariigi maksuhaldurile. Kui me võrdleme aastaid 2023 ja 2024, siis näeme, et tänu sellele käibemaksu erikorrale kogume maksu kaks korda rohkem. Nii et sellel uuel käibemaksu erikorral on kindlasti juba oma mõju olemas," tõdes maksu- ja tolliameti esindaja.

Küsimusele, kas veebikaubandust on üldse võimalik kontrollida või voolab see praegu lihtsalt liiga takistamatult, vastas Riimaa: "Jah, e-kaubanduse mahud ongi prognoosimatud. Seda oleme sel aastal väga teravalt näinud. Kui aprillis suutsime nende mahtudega veel kenasti hakkama saada, siis nüüd on Eesti kui kanal üles leitud. Meie kaudu ei liigu mitte ainult Eestisse jäävate saadetiste maht, vaid ka suur osa saadetisi, mis liiguvad Eestist edasi. Me oleme pidevalt muutuvas maailmas ja peame ennast vastavalt kohandama ning teostama targemaid kontrolle vastavalt oma ressursile."

Ta viitas ka Euroopa Liidus käivale tollireformile: "Riigipõhiselt on e-kaubanduse fenomenile väga keeruline reageerida. Euroopa Liit on tõepoolest astumas esimesi samme ja 2023. aastal esitas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu tollireformi [kava]. Selles keskendutaksegi ühe osana probleemile, kuidas saada hakkama hüppelise e-kaubanduse mahtude kasvuga. Mõned ideed, mida selles reformis ette nähakse ja praegu arutatakse, on näiteks 150-eurose piirmäära kaotamine. Samamoodi on arutusel käitlustasu kehtestamine, mis on mõeldud selleks, et tolliasutustel oleks võimalik oma kontrollivõimekust suurendada. Tegelikult nähakse ette ka platvormidele ehk veebikaubamajadele suuremat vastutust. Ka nemad peaksid hindama, mis tooted liikmesriikidesse saabuvad, ja neile pannakse kohustus kaup deklareerida ja maksud tasuda."

Lõpetuseks meenutas MTA peadirektori asetäitja tolli alal, et tollil on ka teisi ülesandeid : "Rõhutaksin veel seda nurka, et kuigi e-kaubandus on meil väga suur probleem, on tollile pandud ka kohustus teostada kaupade sisse- ja väljaveol sanktsioonikontrolle, mis samuti võtab väga suure osa meie ressursist. Eelmisel aastal teostasime sanktsioonikontrolle üle 500 000. Väljakutseid on tollimaailmas väga palju. Ühelt poolt on e-kaubanduse maht hüppeliselt kasvanud ja teiselt poolt on sanktsioonid. Me üritame siin kenasti hakkama saada."